Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54. See on raske, värvitu ja lõhnatu väärisgaas, üks õhu üliväikese kontsentratsiooniga komponente.
Looduses esinev ksenoon koosneb 8 stabiilsest isotoobist. Lisaks on sellel üle 40 mittestabiilse radioaktiivse isotoobi. Ksenooni stabiilsed isotoobid on olulised abivahendid Päikesesüsteemi varase ajaloo uurimisel. Radioaktiivne isotoop ksenoon-135 tekib tuumareaktsioonis isotoobist jood-135 ja see on oluline neutronkiirguse neelaja tuumareaktorites.
Ksenoon tahkub temperatuuril −111,75 °C ja kondenseerub temperatuuril −108,099 °C.
Ksenooni kasutatakse ksenoonvälklampides, ksenoonkaarlampides ja üldanesteesias. Esimeses eksimeerlaseris kasutati ksenooni dimeermolekuli (Xe2) töötava ainena ja paljudes varastes laserites täitsid pumpade ülesannet ksenoonvälklambid. Samuti kasutatakse ksenooni tumeaine uuringutes hüpoteetiliste nõrgalt vastastikmõjustuvate osakeste otsingutel ja kosmonautikas ioonmootorite kütusena. Loe edasi ...
