Sápmi

Kultur­bálkkašumiid oažžut Maire Saijets ja Maarit Länsman eaba máhttán vuordit dákkár fuomášumi

Sámedikki kultur­lávdegoddi lea mieđihan jagi 2026 kultur­bálkkašumiid anárlaš Maire Saijetsii ja ohcejohkalaš Maarit Länsmanii.

Maire Saijets Inarista ja Maarit K. Länsman Utsjoelta. Kuvakollaasi.
Maire Saijetsii ja Maarit K. Länsmanii dákkár gudni lei vuorddekeahtes ođas. Govva: Sara Kelemeny / Yle, Nilla Pieski / Yle

Sámedikki kulturlávdegoddi lea mieđihan jagi 2026 kulturbálkkašumiid anárlaš duodjeoahpaheaddji Mihku Elle Mairei, Maire Saijetsii ja ohcejohkalaš servoša giela ja kultuvrra gáhttejeaddjái Rájá Jon Márehii, Maarit Länsmanii.

– Dát gal lea duođai stuorra gudni, lohká Länsman.

Son ii livčče goassege jáhkkán, ahte sutnje mieđihuvvo dákkár bálkkašupmi.

– Illá jáhkán dán oba duohtange, ahte munnje sállejedje dán buori, lohká Länsman.

Mihku Elle Maire millii bohciidii vuosttašin gažaldat, go gulai ahte oažžu bálkkášumi.

– Manin munnje? jearrá Saijets ja boagusta.

Vaikko Saijetsis leamašan jo muhtin áigge diehtu das, ahte son bálkkašuvvo ja olbmot leat sávvan lihku, de ii son velge máhte dadjat manin son bálkkašuvvui.

– In mun gal dieđe. Ammal danin go mun lean doallan daid duodjekurssaid.

Kulturbálkkašumi dárkkuhussan lea bálkkašit kulturbargi dahje dáiddára mearkkašahtti barggus sámi kultureallima buorrin. Dat mieđihuvvo ohcamuša haga. Saijets ja Länsman oažžuba bálkkašumiid 150-jahkásaš Anára ja Ohcejoga ávvujagiid gudnin.

Ohcejohkalaččaid ruovttudivššár

Maarit Länsman katsoo kameraan.
Rájá Jon Máret lea bargan badjel 40 jagi ruovttudivššárin. Govva: Nilla Pieski / Yle

Ealáhatolmmoš Maarit Länsman lea eret Skadjanjárggas, Ohcejogas. Son lea válmmaštuvvan ruovttudivššárin, bargan eallinbarggu ruovttudivššárin ja bearašbargin Ohcejogas.

– Máret, ohcejohkalaččaid ruovttudivššár ii leat fuolahan dušše árgga bargguin, muhto maiddái oamastan iežas servošeamet buresveadjimii. Kultuvra oidnui ja giella gullui buot su doaimmain árbevieruid gáhttemis. Su barggu mearkkašupmi ollá guhkás máŋgga bulvii, kulturlávdegoddi dieđiha.

Sámedikki kulturlávdegoddi bálkkášupmi Maarit Länsmanii
Guldal dás go Máret Länsman muittaša.

Duodjeoahpaheaddji duodjebearrašis

Nainen seisoo ulkona saamenlakki ja villahuivi päällä. Henkilökuva. Maire Saijets.
Maire Saijets ii leat iežas sániid mielde áibbas sihkkar manin sutnje lea mieđihuvvon kulturbálkkašupmi. Govva: Sara Kelemeny / Yle

Duodjeoahpaheaddji Maire Saijets lea bajásšaddan duodjebearrašis Anárjohsiste Mihku báikkis, Anáris. Son lea čađahan Sámi oahpahusguovddážis duodjesuorggi spesiálaámmátdutkosa, man maŋŋá son lea bargan duodjeoahpaheaddjibargguin, Sámedikki kulturlávdegotti dieđáhusas muitalit.

– Maire oahpai juo ruovttustis atnit árvvus vánhemiid duodjedáiddu. Rávesolbmuidskuvlla ja Sámi oahpahusguovddáža kurssain son álggii ieš duddjot viššalit, ja doppe son beasai maiddái oahpásmuvvat iešguđetlágan materiálain duddjojuvvon dujiide, čállo kulturlávdegotti dieđáhusas.

Maire Saijetsii sámedikki kulturbálkkašupmi

Bálkkašumiid geikejit Anáris ja Ohcejogas

Maire Saijets kulturbálkkašumi juohkindilálašvuohta lea bearjadaga miessemánu 29. beaivve 2026 Sámekulturguovddáš Sajosis Anáris Sámi oahpahusguovddáža giđđaávvudeamis.

Maarit Länsman kulturbálkkašumi juohkindilálašvuohtages lea bearjadaga geassemánu 19. beaivve 2026 Ohcejohka Šearrá -dáhpáhusa oktavuođas Busteldearpmi alde.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Venäjän pohjoinen laivasto oli osallistumassa laajaan ydin­aseharjoitukseen, kun Kiinan laivaston edustajia saapui Kuolan niemimaalle.

Supon mukaan Venäjä ja Kiina painostavat vakoojiksi ihmisiä Suomessa aiempaa enemmän. Painostuksen kohteena voivat olla myös niissä käyvät suomalaiset.

Vánhemiideahkediid ordnejedje Ohcejogas, Anáris ja Avvilis, muhto dušše Avvila deaivvadeapmái bohte olbmot.