Sara-Elina Valkeapää ja Biret Julianna Hetta Gárasavvonis liikoba gal ieža báhkaide, muhto jurdda joriha dalán dasa, ahte báhkat eai leat buorrin Sámi lundui ja boazodollui.
– Go ii arvve nu olu, goiká eanan ja eai šatta nu olu luopmánatge ja guopparmearri ii lassán nu olu, logahallá Hetta.
Hetta namuha dalán maiddái ovdamearkka báhkka gesiid váikkuhusas áhččis siiddas Norgga bealde. Doppe leat merkon easkka čakčat, eai geassit.
Jus báhkka geasit joatkašuvvet ja joatkašuvvet, geassemearkumat sáhttet nohkat, dadjá Lappi universiteahta Árktalaš guovddáža dutki Sirpa Rasmus. Boazu ii leat hárjánan goardi báhkaide ja boazodoalliidege lea váttis bargat dalle.
Geasi goardi báhkaide illá sáhttá vuogáiduvvat.
– Bohccot leat dalle heajos ordnegis. Dalle olbmot guđđet olu barggakeahttá, eaige doala miessemearkumiid, muitala Rasmus ovdamearkan.
Jus miessemearkumiid eai sáhte doallat, dat váikkuha olles kultuvrii.
– Das guddet dakkár morraša ja fuola, ahte mo de jus mearkumiid ferte heaitit dan dihte, ahte dálkedilit rivdet. Vuosttamužžan ferte atnit fuola bohccuid birgemis, muitala Rasmus boazodoalliid dovdduid.
Álkit gierdat váttis dálvviid go goardi báhkaid
Jahki 2024 lei olahus báhkas. Geavus mihtidedje dalle 25 báhkka beaivvi.
Seamma geasi lei nu garra goikkádat, ahte máŋgga mihtidanstašuvnna historjjás illá gávdnui dákkár.
Diibmáge ledje geassit dakkár báhkat, ahte daid balle áitit bohccuid. Diekkár gesiin lea čielgasit váikkuhus boazodollui.
Seammá čielgá Rasmusa dutkamuša lassin maiddái Sámi dálkkádatráđi dieđuin: Boazodoallit leat raporteren lassánan boazojámuin báhkkasiid dihte. Báhkas heajuda bohccuid vejolašvuođa ráhkkanit dálvái, čálii Sámi dálkkádatráđi ságadoalli Lemet Näkkäläjärvi giđđat bloggačállosis.
Rasmus mielde lea álkit gierdat váttis dálvviid go báhkka gesiid.
– Boazodoallit oaivvildit, ahte sis eai leat geassit olu aktiivvalaš vuogit, dego dálvit leat biebman ja guođoheapmi, dadjá Rasmus.
Geasit 1972 ja 1973 ledje maiddái báhkkasat. Daid maŋŋá ihte dávddat.
– Maŋit geasi bođii setaria-parasihttaepideamiija. Dat laktásii justa dasa, ahte ledje guokte báhka geasi mieldálagaid, muitala Rasmus.
Dáid ja dieid jagiin lea seammasullasašvuohta, namalassii Setaria-parasihta bokte.
– Das hállet olu nu dutkiid gaskkas go boazodoalus. Dat laktása justa dáid báhkka gesiide, eandaliige jus dat bohtet mieldálagaid.
Sávvet vuogas dálkki geassái, dakkára mii lea buorrin bohccui
Dálkkiid einnosteapmi ii nu dávjá mana riekta muhto sihke Rasmusis, Valkeapääs ja Hettas leat gal sávaldagat dálkki ektui.
– Sávan, ahte ii leat ilá báhkas, juoga +20 livčče hui somá, ja ahte arvá muhtumin, moadde geardde vahkus, dadjá Valkeapää.
Rasmus mielas moadde báhkka beaivvi ožžot leat duollet dállet, go han eai joatkašuva 20 beaivvi maŋŋálagaid.
– Sávan dakkár muttát dálkki. Arvvi muhto ii menddo olu, ii menddo čoaskása, iige menddo báhka. Muttát bálggádaga, ii menddo olu, ii nuge, ahte dat ii livčče ollenge.
Eurohpá dálkeeinnostusaid guovddáža ECMWF einnostusa mielde miesse-suoidnemánus vuordimis leat lieggasut dálkkit go gaskamearálaččat. Davvin lea smávva vejolašvuohta dasa, ahte čuovvovaš guovtti mánu áigge arvá eanet go dábálaččat.
