Sápmi

Dáiddár Jouni S. Laiti duojit hervejit presideantta virgevistti Helssegis

Presideantta vistái háliidedje maid sámedáidaga. Sámedáidda buktá ovdan namalassii oktavuođa lundui.

Jouni S. Laiti silmäilee keskeneräistä työtään Inarin pajassaan.
Jouni S. Laiti dáidagis dihto poehtalaš bealli: su dujiid govvidit leat dego divttat. Dat lea seammás čábbá ja bohcciidahttet dovdduid. Govva: Anneli Lappalainen / Yle

Dáiddár Jouni S. Laiti duddjon guhtta dáiddabarggu leat dál oidnosis presideantta virgevisttis, Helssega Mäntyniemis.

Vistti dáidaga lei válljemin Suoma kulturruhtarádjosa beaivválašjođiheaddji Susanna Pettersson.

Mannan jagi loahpas Laiti oaččui dieđu, ahte su dáiddabarggut leat válljejuvvon Mäntyniemii. Pettersson bođii su bádjái dan jagi álggus geahččat bargguid.

– Son muitalii, ahte son lea ohcamin dakkár smávva čoakkáldaga ja mun jurddašin ahte guokte-golbma barggu dasto. Loahpa loahpas válljiige guhtta barggu, muitala Laiti.

Henkilökuvassa Jouni S. Laiti.
Jouni S. Laiti lei báikki alde presideantta virgevisttis Mäntyniemis, go divvujuvvon visti rahppojuvvui fas. Govva: Sasha Silvala / Yle

Laitis ledje gaskan muhtin barggut, maid son duddjui lohppii ja muhtin ovddit bargguid son veršunerii ođđasis.

Laiti duddjo báhkkedujiid, mat boktet iešguđetlágan dovdduid. Mäntyniemii leat válljen goit nu gohčoduvvon šiega dujiid. Su bargguin dihto maid luonddu oktavuohta.

– Mun lean geahččalan daid iežan bargguid bokte bidjat dai

dda dovdduid, ahte oidnošedje dovddut ja maiddái dan luonddu oktavuođa buktit ovdan, čilge Laiti.

Suoma kulturruhtarádju osttii Laitis dáid dáiddadujiid. Dáidagis ferte leat Laiti mielas dakkár haddi, mii ealiha dáiddára.

– Haddi ferte leat dakkár, ahte das ráske luohpat. Ieš lean liikostan daidda bargguide ja fidnehan das dietnasa, masa sáhtán leat duhtavaš ja gillen joatkit.

Puusta tehty taideteos pöydällä Mäntyniemessä.
Eallima muorra I -nammasaš dáiddaduoddji. Laiti dujiin báhkki lea váldorollas. Govva: Sasha Silvala / Yle

Presideantta virgevisttis háliidit čalmmustahttit luonddu, diehtaga ja árgga

Mäntyniemi divvun bisttii moadde jagi ja dál Suoma presideanta lea beassan fárret ođasmahttojuvvon virgevistái.

Susanna Pettersson muitala, ahte son lea čuvvon sámedáidaga Ruoŧas ja Suomas ja nuba sutnje lei čielggas válljet sápmelaš dáiddára dujiid Mäntyniemii. Son válddii oktavuođa Jouni S. Laitii, go su dáidda beroštahtii.

– Mu beroštahttá su dáidagis oktavuohta lundui, ja maiddái dat ahte su dáidda váldá beali áššiide ja dáidagis dihttojit poehtalaš elemeanttat fiidnát.

Puinen taideteos pöydällä.
Seremoniija áigi II -nammasaš guovtte geavjjat guksi lea okta Laiti dáiddadujiin, mii lea oidnosis Mäntyniemis. Govva: Sasha Silvala / Yle

Mäntyniemi lea Helssega mearragáttis, gos lea luondu lahka. Danin Petterson gávnnahii, ahte dáidagis maid vuolggasadjin berrešii leat oktavuohta lundui. Dasa lassin temán leat maid dieđa ja árga, muitala son.

Presideantta virgevistái leat válljen oktiibuot 14 dáiddáris dáiddadujiid.

Dáiddárat leat Jouni S. Laiti lassin Klaus Haapaniemi, Maija Isola, Heikki Marila, Marika Mäkelä, Mayumi Niiranen-Hisatomi, Eena Nio, Erno Pennanen, Osmo Rauhala, Anna Retulainen, Kerttu Saali, Kustaa Saksi, Anna Tuori ja Viggo Wallensköld.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Venäjän pohjoinen laivasto oli osallistumassa laajaan ydin­aseharjoitukseen, kun Kiinan laivaston edustajia saapui Kuolan niemimaalle.

Supon mukaan Venäjä ja Kiina painostavat vakoojiksi ihmisiä Suomessa aiempaa enemmän. Painostuksen kohteena voivat olla myös niissä käyvät suomalaiset.

Vánhemiideahkediid ordnejedje Ohcejogas, Anáris ja Avvilis, muhto dušše Avvila deaivvadeapmái bohte olbmot.