Harald Helander lii ubâ elimis ääigi taistâlâm luándu peeleest, pargoh iä lah vala nuuhâm. Lávurduv sun miälui muáddilov kilomeetter määđhi Aanaarjäävri alne. Helander povdij meiddei iärásijd vyelgiđ suin miälluđ, vâi ubâ kiinii kulâččij suu čuárvus Aanaarjäävri peeleest.
– Aanaarjävri lii tääl uhkedum, toho halijdeh huksiđ ennuv kámppáid já veikkâ magarijd luksushotellijd. Ij tot heivee tággáár meccikuávlu jáávrán. Lii pággu älgiđ toimâđ, Helander muštâl.
Aanaarjävri aalmuglâšmeccin
Harald Helander
Mielditaistâleijen kavnui páihálâš nuorâ
Harald Helander skipárin Aanaarjäävrist miälui meiddei Nellimlâš Inari Liisanantti, 14. Helander movtáskij nuorâ ulmuu haalust suojâliđ jäävri.
– Meridim, ete sun puávtáččij leđe muu mielditaistâleijee. Čälistim sunjin já tállán poođij vástádâs, ete sun vuálgá meiddei miälluđ. Smietâ, maid tot meerhâš, ko nuorâ nieidâ vuálgá fáárun. Tot lii aaibâs imâšlâš äšši.
Helander muštâlij ovdil miällumreeisu, maht sun lii uápásmum Liisananttin.
Sun lii miällum Aanaarjäävri jo 1950-lovo rääjist já lii tom uáivilist, ete jäävri ij pyevti smiettâđ ruuđah mielâst.
– Tot lii nuuvt tiivrâs. Jävri lii áinoošlajâsâš maailmist tom luándu já historjá tiet. Mun jiem pyevti muide ko taistâliđ tom peeleest.
Helander perustui luándusuojâlmist 1980-lovvoost, ko Tave-Laapist aalgij njeidiđ meecijd. Huksimsyergi diplomi-insinöör aasâi talle olgoenâmist já luuvâi Lapin Kansast majemui vuovdij njeidimist.
– Ij lamaš eres muulsâiähtu ko joskâđ pargoid Indonesiast já varriđ tavas. Kolgim porgâđ maidnii, tast ij eres išedâm.
Sun vaaldij ohtâvuođâ almugijkoskâsijd mediaid, moh kiddiistuvvii fáádást. Oroi, ete syemmilâš media ij perustâm ääšist.
– Sáárnum maaŋgâ kielâ. Nuuvt mun vuolgim Saksan, muštâlim muu ääši meiddei Englandist já Ranskast. Ožžum muu artikkâlijd olgoeennâmlijd lostáid ovdâmerkkân Der Spiegel, Die Zeit, Frankfurter Allgemein já nuuvt ovdâskulij, sun luvâttâl.
Tergâdumos lii finniđ ulmuid jieijâd piälán
Helander muštâl, ete sun lii äŋgir luándusuojâleijee, kiäs Aanaarjävri lii pase päikki. Nuorâid sun rámmoo, ko sij láá álgám äŋgirlávt suojâliđ luándu. Sun ij kuittâg lah moovtâ puohâin taan peivi aktivismtaavijn.
– Lii viehâ jolâs äšši ivniđ ovdâskoddetáálu stuálpuid. Tot šoddâd tuše hyenes mielâ ige jotolâh orostittem iššeed maiden. Ferttee vaiguttiđ nuuvt, ete ulmuuh iberdeh já láá tuu peln, ige nubijkulij, Helander čielgee.
Sun ij kaađâ tom, ete varrij Laapin já aalgij maŋgâlov ihheed tassaaš luánduaktivistin.
– Iä lamaš eres máhđulâšvuođah. Lam keččâlâm čäittiđ ovdâmeerhâ, maht luándoin puáhtá eelliđ oovtâst ige tuššâdiđ tom, já eelliđ váhá vyeligubbooht.
Sun ij lah kuássin vuálánâm ige puátteevuođâstgin ááigu.
– Mun taistâlâm. Tot lii muu luándu. Puávtám tuše movtijdittiđ nuorâid, ko puátteevuotâ lii sij já vaarâmeerhah láá hirmoseh.
