Placeholder Placeholder
Background image

Maaküsimused

Maakorraldusteenistus

736 1189 (maakorraldus)
736 1257 (maamaks)
[email protected]

Raekoja plats 3, 51003 Tartu
Vastuvõtuajad: E 15–18, K 8.30–10.30

Maamaksu küsimused
Maamaksust vabastamine
Maade erastamine
Maakorralduse läbiviimine
Maade mõõtmine

Maade maksustamisega seotud küsimused

Maamaksumäär

Vastavalt maamaksuseaduse § 5 võib kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestada hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. oktoobriks igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära:

  1. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
  2. Maatulundusmaale (v.a õuemaa kõlvik) 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
  3. Eelnevalt nimetamata ülejäänud sihtotstarbega maale 0,1–2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Tartu Linnavolikogu 19.06.2025. a määrusega nr 97 kehtestati 2026. aastal Tartu linna haldusterritooriumil igale maa sihtotstarbegrupile maksumäär järgmiselt:

  1. Elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
  2. Maatulundusmaa kõlvikule (välja arvatud õuemaa kõlvik) 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
  3. Käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Kuni 2000. aasta 1. detsembrini oli maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. a maa maksustamishind.

Maamaksu tõusu piirmäär

Hüppelist maksukasvu piirab maamaksuseaduse § 81. Seadusandja annab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule õiguse kehtestada määrusega aastase suurenemise maksimaalse piirmäära vahemikus 10-100 protsenti hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 1. oktoobriks.

Tartu Linnavolikogu 19.06.2025. a määrusega nr 97 kehtestati 2026. aastal Tartu linna haldusterritooriumil maamaksu aastase suurenemise piirmääraks 50 protsenti.

Kui 50% on vähem kui 5 eurot või sellega võrdne, siis suurendatakse maamaksusummat 5 euro võrra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnale ja maamaksumäärale tugineva maamaksu summani. Kui aga katastriüksusel on maksuvabastusi või -soodustusi, siis võib 2025. aastal tasumisele kuuluv maamaks erineda ka enam kui 50% või 5 eurot võrreldes eelmise aasta maksusummaga.

Maamaksu tasumise tähtpäevad

Maamaksu tasumiseks on kaks tähtpäeva – 31. märts ja 1. oktoober.

  • Summaline piirmäär on 100 eurot, millest väiksema või võrdse summa peab ära maksma esimeseks tähtpäevaks (31. märtsiks).
  • Üle 100-eurose maksusumma puhul peab maksumaksja tasuma
    • 31. märtsiks vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ning
    • hiljemalt 1. oktoobriks ülejäänud osa maamaksust. 

Maamaksu määramise alampiir

Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

Maamaksu maksukohustuse tekkimine

Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ning maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Vallasvara puhul arvestatakse hoone omandamist 1. jaanuari seisuga.

Viimati muudetud 07.07.2025

Maamaksust vabastamine

Kodualuse maa maksusoodustus

Kodualuse maana käsitatakse maa omaniku omandis olevat või maamaksuseaduse §-s 10 nimetatud maa kasutaja (näiteks hoonestaja, kasutusvaldaja) kasutuses olevat maad, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa, või maatulundusmaa õuemaa kõlvikut, kui sellel maal asuvas hoones on maa omaniku või kasutaja elukoht rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete järgi.

Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib määrusega kehtestada kodualuse maa maksusoodustuse suuruseks kuni 1000 eurot. Tartu Linnavolikogu 19.06.2025. a määrusega nr 98 (Maamaksust vabastamise kord) kehtestati Tartu linna haldusterritooriumil maamaksuseaduse § 11 lõikes 11 sätestatud tingimustel kodualuse maa maksusoodustuse suuruseks kuni 500 eurot.

Koduomanikuna maksuvabastuse saamiseks ei pea isik avaldust esitama, vaid see toimub automaatselt, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Koduomaniku maksuvabastuse määramisel võetakse aluseks rahvastikuregistri andmed 1. jaanuari seisuga.

Täiendav maksusoodustus

Maamaksuseaduse § 11 lõikega 5 ja 6 on antud kohalikule omavalitsusele õigus (mitte kohustus) kehtestada pensionäridele või represseeritutele või osalise või puuduva töövõimega isikule täiendav maamaksuvabastus kirjaliku avalduse alusel volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras.

Maamaksust vabastamise kord on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 19.06.2025.a määrusega nr 98.

Vastavalt maamaksust vabastamise korrale on pensionäri või osalise või puuduva töövõimega isikutele on täiendava maksusoodustuse suuruseks kuni 1000 eurot kui koduomaniku maksuvabastus ei kata kogu objekti maamaksu.

Represseeritud on täiendavalt vabastatud kogu ulatuses maamaksust kui koduomaniku maksuvabastus ei kata kogu objekti maamaksu.

NB! Täiendav maksusoodustus ei toimu automaatselt vaid selleks tuleb esitada taotlus.

Maamaksust vabastuse saamiseks tuleb esitada avaldus arhitektuuri ja ehituse osakonnale järgmiste andmetega:

  • inimese ees- ja perekonnanimi,
  • sünniaasta,
  • pensionitunnistuse või represseeritu tunnistuse number;
  • alalise elukoha aadress;
  • maksustatava krundi aadress.
Avaldust võib esitada pensionär, osalise või puuduva töövõimega isik või represseeritu, kelle maksuvabastus koduomanikuna ei kata täielikult elamumaa maamaksu.

Pärast jooksva aasta 15. jaanuari maamaksu soodustuse avalduse esitanu saab soodustust alates järgnevast aastast. 

Isik, kes on saanud täiendavat maksuvabastust maksustamisele eelnevatel aastatel, ei pea maksuvabastuse saamiseks uut avaldust esitama. Uus avaldus tuleb esitada juhul kui isik on omandanud uue kinnistu või korteriomandi, mille osas ta soovib saada täiendavat maksusoodustust.

Vastavalt rahandusministeeriumi selgitustele on kohalikul omavalitsusel võimalik täiendavat maamaksuvabastust pensionisaajale, osalise või puuduva töövõimega isikule või represseeritutele kohaldada üksnes sellele kinnistule, millel asuvas hoones on maksuvabastuse saaja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.  Tähendab kui taotlejal on mitu kinnistut, siis kohalik omavalitsus saab täiendavalt maksuvabastust anda ainult ühe kinnistu osas (kus on rahvastikuregistri andmetel isiku elukoht), teiste kinnistute eest tuleb maamaksu ikka tasuda.

Pensionäri ja represseeritu maamaksust vabastamise taotlus (pdf) (odt) (e-blankett).

Viimati muudetud 11.08.2025

Maade erastamine

Maade erastamise küsimuste korral helistada telefonil 736 1180. Vajadusel tulla kohale arhitektuuri ja ehituse osakonda aadressil Raekoja plats 3, III korrus, tuba 310.

Viimati muudetud 06.06.2024

Maakorralduse läbiviimine

Mitut kinnisasja võib ühendada üheks või ühte kinnisasja jagada mitmeks ainult omaniku soovil (asjaõigusseadus § 54 lõige 1).

Alates 8. aprillist 2024. a võttis kataster kasutusele MinuKatastri menetluskeskkonna (minu.kataster.ee), mis võimaldab maaomanikel alustada maatoiminguid, sh anda volitusi ja hoida end kursis toimingute käiguga. Kinnisasja jagamiseks, liitmiseks või piiri muutmiseks tuleb algatada minu.kataster.ee rakenduses maaomanikul maakorraldustoiming. MinuKatastri menetluskeskkond võimaldab esitada kohalikule omavalitsusele ka taotlust olemasoleva maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks.  Juhendi leiate kataster.ee maakorraldus ja piiritoimingute teema alt: https://kataster.ee/maatoimingud/maakorraldus-ja-piiritoimingud. Toimingu kooskõlastajana selgitab kohalik omavalitsus, kas ja kuidas saab katastriüksust jagada, liita või piiri muuta ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendused (krundi suuruse piirang jne). Kui kinnistute piiri ei saa muuta ja kinnistuid jagada ilma detailplaneeringut koostamata, siis tuleb esitada ruumiloome osakonda detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus (https://www.tartu.ee/et/planeerimine-info#detailplaneeringud/Detailplaneeringu-algatamine).

Viimati muudetud 06.06.2024

Maade mõõtmine

Maakorraldustoimingu läbiviimiseks pöördub maaomanik mõõdistustööde läbiviimiseks tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole (kontaktid leitavad https://kataster.ee/maatoimingud/maamootjate-nimekiri-ja-litsentsid), samuti maaomanik kinnitab valitud maamõõtja MinuKatastri rakenduses (minu.kataster.ee) Seejärel teostab maamõõtja katastrimõõdistamise ning esitab andmed katastripidajale. Katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta ning katastriüksuste registreerimisel määrab katastripidaja katastriüksuste piirid, pindalad ja kõlvikud. Järgnevalt esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse, kus muudatused registreeritakse. Teade kande tegemisest või kandest keeldumise kohta edastatakse maaomaniku elektronposti aadressile.

Maa-ameti juhend ehk „Maaomaniku meelespea” tutvustab toiminguid alates katastriüksuse moodustamisest kuni piirivaidluste lahendamiseni.

Viimati muudetud 06.06.2024