Ehitise seadustamine

Õigusliku aluseta ehitatud ehitise (sh ehitusprojektist mööda ehitamise) seadustamise valikud sõltuvad viimaste ehitustööde tegemise ajast.

Enne 01.01.2003 ehitatud ehitisele (või selle osale), kui ehitis on valmis ja ehitusteatise- või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Nimetatud ehitis (või selle osa) peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt (nt konstruktsiooniosa tööprojekt, tehnovarustuse osade põhi- ja/või tööprojektid). Ehitusprojekti puudumisel tuleb ehitise (või selle osa) ohutuse hindamiseks teha vastav ehitise audit, millest peab nähtuma ehitise (või selle osa) vastavus nõuetele. Ehitise audit tuleb vajadusel teha kõikidele ehitise osadele (nt konstruktsiooni osale, tehnovarustuse osale). Ehitise auditi peab koostama vastava pädevusega isik.

Kui tehti elektri- või gaasipaigaldise töid, siis tuleb esitada ka elektri- või gaasipaigaldise kasutuseelse auditi või kontrolli järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.

Kasutuses olevas nõuetekohases madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit, ei pea seal tehtud elektritööde järgselt kasutusele võtmisele eelnevat auditit tegema, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust. Kirjalik kinnitus koos visuaalkontrolli protokolliga tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult kasutusloa taotluse või kasutusteatisega.

Kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 500 eurot.

Kasutusteatise menetlus on riigilõivuvaba.

NB! Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist (01.01.2003).

Ajavahemikul 01.01.2003–30.06.2015 ehitatud ehitisele (või selle osale), kui ehitis on valmis ja ehitusteatise- või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Nimetatud ehitis (või selle osa) peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõikes 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele (nt eluruumidele kehtestatud nõuetele, puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele jne). Ehitis peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga (nt miljööväärtuslikul hoonestusalal kehtivate nõuetega). Detailplaneeringu puudumisel peab ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt (nt konstruktsiooniosa tööprojekt, tehnovarustuse osade põhi- ja/või tööprojektid). Ehitusprojekti puudumisel tuleb ehitise (või selle osa) ohutuse hindamiseks teha vastav ehitise audit, millest peab nähtuma ehitise (või selle osa) vastavus nõuetele. Ehitise audit tuleb vajadusel teha kõikidele ehitise osadele (nt konstruktsiooni osa, tehnovarustuse osa). Ehitise auditi peab koostama vastava pädevusega isik.

Kui tehti elektri- või gaasipaigaldise töid, siis tuleb esitada ka elektri- või gaasipaigaldise kasutuseelse auditi või kontrolli järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.

Kasutuses olevas nõuetekohases madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit, ei pea seal tehtud elektritööde järgselt kasutusele võtmisele eelnevat auditit tegema, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust. Kirjalik kinnitus koos visuaalkontrolli protokolliga tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult kasutusloa taotluse või kasutusteatisega.

Kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 500 eurot.

Kasutusteatise menetlus on riigilõivuvaba.

Pärast 01.07.2015 ehitatud ehitise (või selle osa) seadustamine toimub vastavalt kehtivale ehitusseadustikule, st vajadusel tuleb ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks taotleda projekteerimistingimused (kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus) ning seejärel taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisale 1.

Enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised loetakse õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris.