15. sajand

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

15. sajand ehk XV sajand pKr ehk XV sajand m.a.j. on kristliku ajaarvamise viieteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1401 ja lõppes 31. detsembril 1500.

Bütsantsi pealinn Konstantinoopol langes 1453. aastal moslemitest osmanitürklaste kätte. See tähistas Bütsantsi ja ühtlasi Rooma riigi lõppu ning mõnede ajaloolaste arvates märgib see sündmus ka keskaja lõppu.

Konstantinoopoli langemise tõttu liikusid Kreeka õpetlased ja tekstid Itaaliasse, mis mängis olulist rolli renessansi arengus. Johannes Gutenberg arendas edasi trükimasinat, mis hakkas mõjutama teabe levikut. Itaalias arenesid panganduse ja raamatupidamine. Itaalias aitas jõudude tasakaalu säilitada Lodi rahu (1454), millega Milano hertsogiriik ja Veneetsia vabariik lõpetasid omavahelise kaua kestnud vastasseisu ning rahu jätkuna moodustati Itaalia Liiga.

Lääne-Euroopas lõppes saja-aastane sõda Prantsusmaa kuningriigi võiduga. Prantsusmaa kuningas Charles VIII vallutas Bretagne'i hertsogiriigi, liitis ta Bretagne'i ning tegi seega lõpu Prantsusmaa killustatusele. Skandinaavias domineeris Kalmari unioon (1397–1523) Margrete I (1353–1412) juhtimisel.

Isabel I, Kastiilia kuninganna ja Aragóni krooni valduste kuningas Fernando II-ga abielu pani aluse Hispaania poliitilisele ühendamisele. Sajandi lõpus algasid Itaalia sõjad (1494–1559), kus osalesid Itaalia linnriikide kõrval enamik Lääne-Euroopa suurriike.

Algasid Portugallaste suured maadeavastused. Sajandi lõpul jõudis Portugali meresõitja ja maadeavastaja Vasco da Gama Indiasse. Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis Indiasse mööda merd.

Ameerikas jõudsid Asteekide riik kui ka Inkade riik oma mõjuvõimu tippu. Sajandi lõpul toimusid Christoph Kolumbuse ja teiste eurooplaste avastusretked Ameerikasse, mis panid aluse Euroopa kolonisatsioonile Ameerikas. Keskaja lõpu piirina on määratletud ka Kolumbuse maabumist Ameerikas.

Aasias nõrgenes Timur-Lenki riik ning afgani Lodi dünastia võttis üle Delhi sultanaadi. Hiinas rajati Keelatud linn ning Zheng He juhtimisel tehti merereise Kagu-Aasiasse, Lõuna-Aasiasse ja Ida-Aafrikasse.

Aafrikas viis islami levik Nuubia kristlike kuningriikide hävinguni. Mali riik nõrgenes ning esile hakkas tõusma Songhai riik.

Eestis toimus aastatel 1480–1481 Liivimaa-Pihkva sõda.

Sündmused

1400. aastad

1410. aastad

Grünwaldi lahing (1410)
1419. aastal algasid Ungaris ja Tšehhis Hussiitide sõjad

1420. aastad

1430. aastad

Baseli-Firenze kirikukogu (1431–1449)
Ferrara-Firenze kirikukogu (1438–1443). 1439. aastal võeti vastu ida ja lääne kiriku liit, kreeka-katoliku kirik nõustus Rooma paavsti primaadiga ning katoliku kiriku teoloogia põhimõtetega.

1440. aastad

Varna ristisõda (1443–1444)

1450. aastad

Konstantinoopoli piiramine (1453)

1460. aastad

1470. aastad

1480. aastad

Moskva suurvürst Ivan III lõpetas 1480 ametlikult Moskva vasallisõltuvuse tatarlastest, kui pärast vastasseisu Suurhordi khaani (1465–1481) Ahmedi vägedega Ugra jõel loobusid khaani väed Ivani valdustesse tungimast.
1488: portugali meresõitja Bartolomeu Dias purjetas esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus.

1490. aastad

1492: Christoph Kolumbus jõudis Ameerikasse.
1492: Martin Behaimil valmis vanim tänapäevani säilinud Maad kujutav gloobus, Maa Õun.
1494. aastal puhkes esimene Itaalia sõda.
1499. aastal puhkes teine Itaalia sõda.

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 15. sajand Eestis

Lüganuse kihelkond liideti Alutaguse kihelkonnaga.
Loodi Liivimaa maapäev
Tekkis kehvtalupoegade ehk vabadike kiht
1480–1481 Liivimaa-Pihkva sõda

Inimesed

Charles VII, Prantsusmaa kuningas 1429–1461
Friedrich III, Saksa-Rooma keiser 1440–1493
Fernando Katoliiklane, Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja
Henrique Meresõitja
Johann Gutenberg (1394–1406–1468) saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metall tähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks.
Jan Hus (umbes 1370–1415), tšehhi usureformaator ja filosoof.
Isabel Katoliiklane, Kastiilia kuninganna 1474–1504
Ivan III, Moskva suurvürst 1462–1505
Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492
Christoph Kolumbus, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.
Leonardo da Vinci (1452–1519), Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius.
Lorenzo di Medici
Maximilian I, Saksa-Rooma keiser 1493–1519
Mehmed II, Osmanite riigi sultan 1444–1446 ja 1451–1481
Sigismund, Saksa-Rooma keiser 1410–1437

Timur (ka Lonkur Timur (Timurlenk) või Tamerlan; (1336–1405), mongoli päritolu Turkestani väepealik.
Wolter von Plettenberg (umbes 1450–1535), Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535
Vytautas Suur, Leedu suurvürst 1392–1401 ja 1401–1430
Władysław II Jagiello (Jogaila), Poola kuningas 1386–1434