Visock
Visock (ven.: Высо́цк, suom.: Uuras, roč.: Trångsund «kaid sal'm») om pen' lidn, lidnankund da Baltijan meren meriport Venäman i sen Leningradan agjan lodehes. Mülüb Viipurin rajonha, sen kaikiš penemb lidn da kund.
Lidnanznam
| Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 1,122 ristitud |
| Pind | 39,81 km² |
| Pämez' | Igor' Jerofejev (sügüz'ku 2014—) |
| Telefonkod | +7−81 378-xx-xxx |
| Avtokod | 47 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Istorii
vajehtaEländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1532. Pohjoižen sodan aigan anastihe Viipurid Ročinmaspäi vl 1710, i saudihe Trongzund-varmitesid Viipurin lahten kaidanno sijanno ühtennimižen sal'men randal, nimitihe eländpunktad dokumentoiš Trongzund:aks mugažo. Vll 1864−1867 Trongzund-lidnuz om saudud, se om kaičenus paloin. Vll 1917−1940 oli ripmatoman Suomenman palaks oficialiženke Uuras-nimenke (ven.: У́урас). Šingotihe žilod meriportaks i saudihe raudted sennoks, veded Viipurin randanno oliba madalad.
Žilo oli mülütadud NSTÜ:he vn 1940 sulakuspäi Karjalaiž-Suomalaižen NST:an palaks i sai lidnan statusad. Vozil 1941 (sügüz'ku) — 1944 (kezaku) oli okkupiruidud Suomenman sodavägil. Mülütihe Venäman NFST:n Leningradan agjaha vl 1944. Udesnimitihe lidnad vl 1948 ezmäi Petroostrov:aks, sid' nügüdläižikš pölištunuden läz Trongzund-sart NSTÜ:n Kuz'ma Visockii-vägimehen muštho, mugažo nimitihe sart-ki.
Visock šingotase Visockii-torguindmeriportaks (hilen, kivivoin i nozoltadud gazan terminalad, 17,6 mln tonnoid vl 2017). Armijan valdkundröunmeriväged baziruišoiš lidnanno.
Geografijan andmused
vajehta
Lidn sijadase rajonan lodehes, Karjalan kaglhan päivlaskmas, Suomen lahten pohjoižpäivnouzmaižel randal, Visockii-saren pohjoižes.
Matkad Piterin keskuzpalhasai om 123 km orhal vai 160 km avtotedme, om 100 km sen röunhasai orhal, Suomenman röunhasai — koumekümne kilometrad lodeheze orhal. Lähembaine lidn da port om Viipur kaks'kümne kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal lahtedme vai 30 km avtotedme, Saiman kanalan agj om Viipuriš.
Tobmuzv
vajehtaVisock om municipaližen ühtnikan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan pämez' om Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Jevgenii Šestakov vn 2022 sulakuspäi.
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 244 ristitud, rajonan ristitišton 0,6 %, vn 2021 — 1 129 ristitud. Kaik 1 120 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 750 eläjad vl 2007.
Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Eziauguižen Stroican pühäpert'[1] om sauvomas lidnas vspäi 2013.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodi i aluzškol. Keskškolad i professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš (Viipur).
Galerei
vajehta- Trongzund-lidnusen kaičenus paloišpäi (2013, roč.: Trångsund)
- Puine časoun' Novik-sarel (vn 2009 nägu)
- Visock-portan nägu vl 2010
- Nevondkundaližiden sodamehiden velleskaum i memorial (2014)
- Visock-päraudtestancijan sauvuz vl 2010
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta| Visock Vikiaitas |
| Leningradan agjan lidnad | ||
| Boksitogorsk | Bugri | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tel'manan lidn | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||
