Kovdor

Kovdor (ven.: Ковдо́р, suom.: Koutero) om Venäman lidn Murmanskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kovdoran municipaližen ümbrikon (edel 2021. vot — rajonan-lidnümbrikon) administrativižeks keskuseks da palaks.

Kovdor
Ковдор

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	15,423 ristitud
Pind	8 km²
Pämez'	Sergei Somov (reduku 2016—)
Telefonkod	+7−81 535-xx-xxx
Avtokod	51
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vozil 1933−1934 kuti geologiden Kovdorjärv-žilo (ven.: Ковдорозеро) tedoidamha kivendoiden löudmižsijid. Vozil 1940−1950 türmatud mehed eliba täs, sauvoiba raudtesarakod.

Panihe oficiališt radnikžilod vl 1953 sauvomha da kävutamha küllästamižtegint sijaližel raudkivendol, mugažo sädamha loštkivifabrikad. Nimitihe Kovdoro-järven mödhe. Kätihe radnikžilod lidnanvuiččeks žiloks vl 1956. Kovdor sai lidnan statusad vn 1965 20. sügüz'kud.

Kovdor šingotase raudkivendon (päpaloin), apatitan i cirkonijan hapandusen samižel kar'jermahtusel, Kovdoran kaivuzküllästamižkombinatal (mülüb «Evrohim»-gruppha). Loštkiven edheotand ei ole rados. Sanatorii, mägisuksiden paute i hihtandtrass oma saudud lebuturizman täht.

Geografijan andmused

Kovdoran municipaližen ümbrikon sijaduz agjas vn 2011 kartal

Lidn sijadase ümbrikon päivlaskmaiženno röunanno, Kovdor-järven randoil, 209 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Eländfartalad oma pohjoižpolel järvespäi, küllästamižtegim da Kovdor-raudtestancii sijadasoiš suvipolel, pudotez ühtenzoitab niid.

Matkad Suomenman valdkundröunhasai om kaks'kümne kilometrad päivlaskmha, Murmanskhasai om 190 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 290 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Polärnije Zori i Kandalakš 90 km päivnouzmha orhal.

Klimat om subarktine kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +0,5 C°, kezakun-elokun +11..+14 C°, tal'vkun-uhokun −8..−11 C°. Paneb sadegid 609 mm vodes, enamba kezakus-elokus (68..84 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (33..36 mm kus).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 820 ristitud, rajonan-lidnümbrikon ristitišton viž kudendest, vn 2021 — 15 770 ristitud. Kaik 16 892 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 478 eläjad vl 1989.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 71,3 %, ukrainalaižed — 2,3 %, totarlaižed — 0,9 %, vaugedvenälaižed — 0,8 %, toižed rahvahad — 3,6 %, rahvahuden ozutandata — 21,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' om saudud vll 1994−1996.

Openduz

Opendusen aluzkundad lapsiden täht oma koume nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 5, 14, 29), kaks' aluzškolad (nomer 2 i 3) i keskškol nomer 1, lapsiden sädamižen keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol.

Kovdoran politehnine kolledž om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

• 
  Torg ümbrikon administracijan sauvusenke (2010)
• 
  «Piramida»-klub (2008)
• 
  Kovdoran kaivuzküllästamižkombinat vl 2006, nägu Leninan irdan agjas
• 
  Kar'jer Kovdoranno (2005)
• 
  Škol nomer kaks' i počt (vn 2008 olend)

Irdkosketused

• Kovdoran municipaližen ümbrikon tobmuden sait (kovadm.ru). (ven.),
• Lidnan informacine sait (kovdorgok.ru). (ven.)