Säkat uz' lehtpol': |
|
Hüvä kirjutuz |
Karjal (ven.: Карелия, Карьяла) vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: Республика Карелия, ičenaižkarjalan kelel: Karjalan tašavalta, livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu, suomen kelel: Karjalan tasavalta), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.
Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri.
Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.
Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba… |
|
 Ümbrišton nägu mägisuksiden Motta Naluns-kurortan lavudelpäi (2142 m ü.m.t.) Škuol'-kundas, Inn-jogen üläjoksmusen hura randpol', Sil'vrett-mäged, Al'pad, Graubünden-kantonan päivnouzm, Šveicarii, 11. reduku 2024 |
Kacuhtada
|
Tedad-ik sinä, miše... |
- Ngerulmud om kaikiš penemb pälidn mail'mas 391 eläjanke?
|
Necen Vikipedijan polhe |
Nece om Vikipedii vepsän kelel
Vepsän kelel pagištas Venämas — Karjalan Tazovaldkundas, Piteriš, Leningradan da Vologdan agjoiš. Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. Sil ühthine literaturform da ičeze literatur oma olmas. Opetas vepsän kel't Piteriš — Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal (Pohjoižen rahvahiden institut) — da Petroskoiš — Petroskoin valdkundaližel universitetal. Opetas kel't mugažo Karjalan, Leningradan i Vologdan agjoiden školoiš.
Informacii toižil kelil... / In other languages... |
|
|
|
Sündnuded- 5. semendku (1818) — Karl Marks, saksalaine filosofijan da sociologijan tedai, materialistižen dialektikan tedometodan sätai da ližamaksarvon teorijan tegii.
- 11. semendku (1904) — Sal'vador Dali, katalanalaine pirdai da skul'ptor, sürrealizman ezitai.
- 22. semendku (1813) — Rihard Vagner, saksalaine muzikankirjutai, teoretik, muzikan reformator.
- 25. semendku (1946) — Nina Zaiceva, vepsläine kelentedomez' da literator, filologijan doktor, radoi «Kodima»-lehtesen redaktoran.
Völ: Kategorii:Sündnuded semendkus
|
Kacuhtada |
Kategorijad |
|
|
Nece vizualizacii ozutab Kaldor- i Diksi- lämoipaloiden levigandust vn 2021 kezal, päivnouzmha i pohjoižpäivnouzmha San Franciskospäi, Kalifornii-štat, AÜV. Andmused udištadas kerdan kaks'toštkümnes časus andmusiden mödhe Man kaimdajaspäi. Se om uz' tehnologii: Suomi-NPP-kaimdajan VIIRS-andim ecib i homaičeb aktivižid lämoipaloid realižes aigas. Videon hätkeližuz om 2 min 26 s, tegi NASA's Scientific Visualization Studio, anglijan kelel. |
Kacuhtada
|
|