Vakuraamat
Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.[1]
Sõna ise tuleneb vakusest, mis oli muinasaegne haldus- ja maksustusüksus. Alates 16. sajandist oli vakus lähestikku asunud külade kokkutulek, et maksta feodaalile makse ja pidada vakupidu.
14. ja 15. sajandil märgiti vakuraamatusse talupoegade võlad, milleks olid peamiselt saamata jäänud andamid, alates 16. sajandist kõik talul lasuvad koormised ja nende täitmine[1].
Rootsi riigiarhiivi poolt on 1922. aastal avaldatud rootsikeelses allikapublikatsioonis "Kohalik tsiviilvalitsus Rootsis 1523–1630" on avaldatud 1620. aasta Eestimaa hertsogkonna ja Rootsi võimu all olnud Pärnu lääni piirkondlike ning 1630. aasta Liivimaa[2] linnuseläänialade vakuraamatusse kantud rootsipäraste nimekujudega külad[3] ja Rootsi kuninga poolt antud pandivalduste ja eluajaks antud läänide valdajate andmed[4].
Rootsi valitsusajal 17. sajandi lõpus mõisate reduktsiooni ajal riigistatud mõisates sisse seatud vakuraamatud ühtlustasid koormised ja välistasid maksude meelevaldse tõstmise. Sealsed koormiste normid muudeti kohustuslikuks riigimõisates 17. sajandi lõpus ja eramõisates 1804[1].
Pärast pärisorjuse kaotamist kaotati ka vakuraamatud, mida asendasid talude rendilepingud.[1]
Paljud vakuraamatud on säilinud ja on Baltimaade põllumajanduse ajaloo tähtsad allikad.[1]
Viited
muuda- 1 2 3 4 5 Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 633
- ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Jordebok och förläningsregister över Livland 1630.. s. 315-333
- ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Vacka- heller jordaböker öfifver hela Lifflandh, som under Sveriges cronna ligger och aff ålder lydt och legat hafifver, både på byar och hakar, som nu äre beholdne, såssom och förlente och förpanntade åhr 1620.. s. 282-314
- ↑ Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, Tredje delen - Häft 4. Förläningsregister och vackeböcker för Estland och Narva län 1620.. s. 252-281