Perforatsioon

Perforatsioon (ladina k. perforatio) tähendab otsetähenduses korrapärast mulgustust, pilustust ja sälgustust.

Perforatsioon fotograafias

Fotograafias tähendab see filmi edasikerimise ehk transpordi jaoks loodud struktuur filmi äärealadel. Nii tselluloidfilmi kui ka perforatsiooni leiutamine olid kinematograafia tekkimisel olulise tähtsusega. T. A. Edisoni (1847-1931) kaastöölise Laurie Dicksoni (1860-1935) sõnutsi töötas perforatsiooni 1888. aastal välja selleks, et kaameras või projektoris saaks täpselt ja ühtlase kiirusega transportida nn malta risti (greiferi) abil lühikesi filmilõike. Katsetusteks kasutati 2 cm laiust ja 6 perforatsiooniauku kaadri kohta lühikesi filmilõike. Filmilindi hüppeline transport viis Edisoni kinematograafias lõpuks ka hammastrumli leiutamiseni. Uues kaameramudelis 1890. aastast kasutas Edison juba 35 mm laiust filmilinti (senine Kodaki 70 mm film poolitati ja perforeeriti). Perforatsiooni augukesed olid algselt ümarad, hiljem kandilised, ja nende arv oli kalkuleeritud kaadrite suhtes.