Oslo

Norra pealinn
 See artikkel on Norra linnast; Kopenhaageni hipide linnaosast vaata artiklit Christiania.

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn. See asub Kagu-Norras Bohusi lahest algava Oslo fjordi põhjakaldal Akerselva suudmes. Läbi Oslo voolab Akerselva jõgi.

Oslo
Oslo nähtuna kuningalossist
Deviis: Unanimiter et constanter
Pindala: 481 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 717 710 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 55′ N, 10° 44′ E
Oslo (Norra)
Oslo

Viikingiajal kuulus see piirkond Vikenisse. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald Hardrada.[3] Linn muudeti piiskopkonnaks 1070. aastal ning Håkon V valitsusajal umbes 1300. aastal Norra pealinnaks. Personaalunioonid Taaniga aastatel 1397–1523 ja uuesti 1536–1814 vähendasid linna mõjuvõimu. Pärast seda, kui linn 1624. aastal kuningas Christian IV valitsemisajal tulekahjus hävis, rajati uus linn Akershusi kindluse lähedale ja nimetati kuninga auks Christianiaks. 1. jaanuaril 1838 sai linnast iseseisev omavalitsus (formannskapsdistrikt). Aastatel 1814–1905 oli Norra personaalunioonis Rootsiga ning Oslo oli Norra pealinnaks. Alates 1877. aastast hakati linna nime valitsuses kirjutama Kristiania, mille võttis 1897. aastal kasutusele ka omavalitsus, kuigi nimi Christiania püsis endiselt kasutuses. 1925. aastal nimetati linn taas Osloks.[4] 1948. aastal liitusid Oslo ja Akeri omavalitsus, mis ümbritses pealinna ja oli pindalalt 27 korda suurem, luues tänapäevase ja palju suurema Oslo.

Linn on ka oluline Norra kaubanduse, panganduse, tööstuse ja laevanduse sõlmpunkt. Oslo mängib tähtsat rolli maailma merenduses ja meretranspordis. Oslos asub palju merendusega seotud ettevõtteid, sealhulgas mõned maailma suurimad laevandusettevõtted, laevamaaklerid ja merenduse kindlustusmaaklerid.[5]

2000. aastate alguses kasvas Oslo elanikkond rekordilises tempos, olles tol ajal Euroopa kõige kiiremini kasvav suur­linn. See kasv tulenes peamiselt rahvusvahelisest immigratsioonist ja sellega seotud kõrgest sündimusest, aga ka sisemisest rändest riigi sees. 2010. aastaks kasvas sisserändajate elanikkond linnas kiiremini kui norralaste oma. 2023. aastal moodustasid immigrandid ja nende järeltulijad umbes 33 % Oslo elanikkonnast.[6]

Pärast 1624. aasta laastavat tulekahju ehitati linn Taani ja Norra kuninga Christian IV korraldusel uuesti üles ning see sai uue nime Christiania (hiljem Kristiania; eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Kristiaania). 1925. aastal taastati esialgne nimi Oslo.

Ajalugu

muuda

Põhjala saagade järgi asutas Oslo kuningas Harald Hardrade ligikaudu aastal 1049. Hiljutine arheoloogiline uurimus on paljastanud kristlikke matmispaiku, mis pärinevad enne aastat 1000. See on tõend eelnevast asustusest ja andis Oslole ka põhjust tähistada oma millenniumi aastal 2000.

Oslot on peetud pealinnaks alates Håkon V (1299–1319) valitsemisajast, kes seal alaliselt elas. Ta alustas ka Akershusi lossi ehitamist. Sajand hiljem olid isiklikud suhted Taaniga jahenenud ning Oslo rolliks oli olla administratiivne keskus. Monarhid elasid aga Kopenhaagenis. Kuna Oslo ülikool loodi alles 1811, ei olnud rahva areng kuigi kiire.

XIV sajandi must surm oli Oslo ümbruses väga laastav. Enamik linlasi suri ja 3000 elaniku piir saavutati uuesti alles XVII sajandil. Linna laastasid ka mitmed tulekahjud. Pärast järjekordset suurtulekahju 1624. aastal otsustas Taani-Norra kuningas Christian IV Oslo kodanike protestidest hoolimata rajada uue linna umbes 3 km lääne poole jõe teisele kaldale. Linn sai ajastule kohase korrapärase planeeringu ja asutaja kuninga nime.[7]

Viimane katkupuhang laastas Oslot aastal 1654.

Christiania sai taas tõeliseks pealinnaks aastal 1814, kui liit Taaniga tühistati. 19. sajandil rajati hulk silmapaistvaid hooneid: Oslo kuningaloss (1825–1848), Stortingi hoone (1861–1866), Oslo ülikool, Nationaltheatret ja Oslo börs (Oslo Børs). Maailmakuulsad inimesed nagu Henrik Ibsen ja Knut Hamsun elasid sel perioodil Oslos. Aastal 1850 ületas Christiania rahvaarvult Bergenit ning sellest sai kõige suurema elanike arvuga linn Norras. 1878 nimetati linn ümber Kristianiaks. Algne nimi Oslo taastati 1925.

Linna pitser

muuda

Oslo ja Bergen on ainsad Norra linnad, mis ei kasuta formaalset vappi, vaid linna pitserit. Oslo pitseril on kujutatud linna pühakut Püha Hallvardi. Pitser näitab Püha Hallvardi koos veskikivi ja nooltega, surnud naine jalgade juures. Hallvard on istuma pandud lõvidega kaunistatud troonile, mida tavaliselt kasutasid Norra kuningad. Sellisel toolil istumine tegi temast kuningaga võrdse isiku.

Oslo sadam

Vaatamisväärsused

muuda

Peamised vaatamisväärsused on ampiirstiilis kuningaloss Slottet (18251848, arhitekt Hans Linstow), Akershusi kindlus (13. sajand), Norra muuseum, viikingilaevade muuseum, Frami, Kon-Tiki ja meresõidumuuseum, Holmenkolleni puhke- ja talispordikeskus ning suusamuuseum, Norra rahupreemia instituut (1897), Frogneri pargis kujur Gustav Vigelandi 150 skulptuuri, Bærumi eeslinnas Henie-Onstadi kunstikeskus. Tähelepanu väärivad ka Storting (parlamendihoone), Oslo ooperimaja (kus tegutseb Norra rahvusooper ja -ballett) ning rahvuskunsti-, arhitektuuri- ja disainimuuseum.

Sport

muuda

Oslos toimusid 1952. aasta taliolümpiamängud. Linn kandideerib 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks.

Linnas tegutsevad jalgpalliklubid Oslo Lyn ja Oslo Vålerenga.

Transport

muuda

Linnaosad

muuda

Oslo linnaosad on Alna, Bjerke, Frogner, Gamle Oslo, Grorud, Grünerløkka, Nordstrand, Nordre Aker, Sagene, St. Hanshaugen, Stovner, Søndre Nordstrand, Ullern, Vestre Aker, Østensjø. Kesklinn Sentrum ja osaliselt Oslo äärealasid hõlmav Marka ei ole ametlikult linnaosad.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Area statistics for Norway 2020.
  2. https://www.ssb.no/statbank/table/01222/tableViewLayout1/.
  3. "The History of Oslo". Life in Norway. Vaadatud 25. septembril 2025.
  4. "Oslo History". Oslo.com. Vaadatud 25. septembril 2025.
  5. "Oslo enters the global top five maritime cities". Nor-Shipping. Vaadatud 25. septembril 2025.
  6. "Population of Oslo: Facts & Figures on Norway's Capital City". Life in Norway. Vaadatud 25. septembril 2025.
  7. Jaak Kangilaski. Norra, Tallinn: AS Koolibri, 2000

Välislingid

muuda