Leo Sepp
Leo Bodo Sepp (7. november 1892 Simuna – 13. detsember 1941 Ussollagi vangilaager, Permi oblast) oli Eesti poliitik, rahandustegelane ja kirjanik (pseudonüüm Rein Sarvesaare).
Leo Sepp sündis 1892. aastal Virumaal vallakirjutaja pojana. Ta lõpetas Tartu Reaalkooli ja õppis kaubandust Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal.[1] Sepp oli korporatsiooni Vironia liige.
1913. aastast töötas Sepp Viljandi Vastastikuse Krediitühingu asjaajajana. Pärast veebruarirevolutsiooni puhkemist valiti ta 1917. aasta mais Viljandi maakonna miilitsaülemaks ja juulis sai temast Viljandi maakonna valitsuse esimees. 1918. aastal vangistati Sepp enamlaste võimude korraldusel ja saadeti koos teiste Viljandi juhtivate tegelastega Peterburi Krestõ vanglasse, kust ta vabanes pärast Bresti rahu sõlmimist, 1918. aasta märtsis.[1][2]
Sepp võitles Vabadussõjas 1. ratsapolgu koosseisus, hiljem määrati ta riigikontrolli sõjaväeosakonna peakontrolöriks. 1921. aasta maist töötas ta Eesti Panga direktorina. Detsembris 1924 sai Jüri Jaaksoni valitsuses rahaministriks, sellel ametikohal püsis ta mitme valitsuse koosseisus kuni detsembrini 1927,[1] korraldades ka 1927. aasta rahareformi, mida rahvusvahelised uurijad on hiljem pidanud oma aja üheks eesrindlikumaks rahareformiks maailmas. 1928. aastal sai temast Kommertspanga direktor Tallinnas. 1930. aastate alguses oli Sepp mitme eraettevõtte direktor. 1935–1938 oli ta Riias Rigas Manufaktura direktor Eesti aktsionäride esindajana.[1]
1938. aasta maist kuni 1940. aasta juunivalitsuseni oli Sepp majandusminister. Tal oli selge visioon, kuidas peaks Eestit majandama. Näiteks esines ta 30. novembril 1938 Riigivolikogus: "Mina ütlen aga, et oleme rikas rahvas, rahvas, kes võib iga aasta – koguni oma tervise rikkumiseks – ära raisata tubaka ning alkoholi peale üle 30 miljoni krooni. Kui teie ütlete, et valitsus oma poliitikaga rahvast on õpetanud jooma, siis ei ole see õige. – Kui nüüd on välja antud tubaka ja alkoholi peale 33,9 miljonit paberikrooni, siis anti 1928. a. selle peale 31,5 milj. kuldkrooni. Kui niisugune rikas rahvas ise ei oska väikest osagi sellest raiskamisest kulutada millegi ilusama, kaunima ja jäädavama loomiseks, siis on riigivõim kohustatud seda korraldama."[3]
Sepp arreteeriti NKVD poolt 1941. aastal ning suri vangistuses.
Tunnustus
muuda- 1939 – Valgetähe I klassi teenetemärk
- Läti Kolme Tähe ordeni I klassi kavaler
Viited
muuda- 1 2 3 4 "MAJANDUSMINISTER LEO SEPP". Järva Teataja. 09.05.1938.
- ↑ Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid., Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918
- ↑ "Rahvusliku suurtööstuse loomisele". Rahvaleht, 1. detsember 1938, nr 227, lk 7.
Kirjandus
muuda- "300.000 inimest ootab õiget töölerakendamist". Rahvaleht, 29. mai 1940, nr 124, lk 7–8.
Välislingid
muuda- Leo Sepp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK