Ignasi Guardans

Ignasi Guardans i Cambó (sündinud 18. mail 1964 Barcelonas Kataloonias) on Hispaania poliitik, jurist ja õigusteadlane. Ta oli aastatel 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige.

Ignasi Guardans
Ignasi Guardans (2019)
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg 20. juuli 2004 – 14. juuli 2009
Isikuandmed
Sünninimi	Ignasi Guardans i Cambó
Sünniaeg	18. mai 1964 Barcelona
Alma mater	Navarra ülikool

Ta on omandanud aastal bakalaureusekraadi ja hiljem doktorikraadi Navarra ülikoolis. Ta on töötanud rahvusvahelise eraõiguse lektorina Navarra ülikoolis, Barcelona ülikoolis ja Abat Oliba ülikoolis (CEU). Aastatel 1987–1992 oli ta ka Pamplonas asuva Euroopa Dokumentatsioonikeskuse direktori asetäitja. 1993. aastal alustas ta eraõiguse praktikat.

1995. aastal valiti ta Barcelona piirkondlikku parlamenti. Aasta hiljem valiti ta Madridi Saadikute Kongressi (kuni 2004. aastani). Ta oli parlamendikomisjonides Kataloonia parlamendirühma pressiesindaja. Hispaania parlamendi nimel tegutses ta Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees ja Lääne-Euroopa Liidu Assamblees.

2004. aasta juunis valiti ta Konvergentsi ja Liidu (Convergència i Unió) esindajaks Euroopa Parlamenti, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni (ALDE-sse). Ta oli põhiseaduskomisjoni aseesimees (kuni 2007. aastani) ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni aseesimees (2007–2009). Euroopa Parlamendis võttis enda kanda erinevaid tegevusi ja kohustusi eelkõige kultuuri ja meedia (CULT), justiits- ja siseküsimuste (LIBE) ning rahvusvahelise kaubanduse (INTA) valdkonnas, kus ta oli komitee aseesimees. Ta oli Atlandi-ülese seadusandjate dialoogi ja Kagu-Balkani delegatsiooni aktiivne liige. Ta osales vaatlejana mitmetel rahvusvahelistel valimisvaatlusmissioonidel, sealhulgas Venemaal, Palestiinas, Serbias ja Montenegros ning Ida-Timoris. Anekdootlikult viibis ta 26. novembri 2008. aasta Mumbai terrorirünnakute ajal Mumbais 36-liikmelise Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhina. Ta ei saanud vigastada. Ta uuris CIA väidetavat Euroopa riikide kasutamist vangide transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks. Aastatel 2006 ja 2008 valis Euroopa Parlamendis Töötavate Ajakirjanike Assotsiatsioon ta 54 Hispaania parlamendiliikme seast aasta Euroopa Parlamendi liikmeks. 2009. aastal, pärast tugevat lahkarvamust oma partei juhtkonnaga Kataloonia staatuse osas Hispaania koosseisus ja Kataloonia täieliku iseseisvuse poliitilise eesmärgina tagasilükkamist, kaotas ta oma partei usalduse, et teda uuesti Euroopa Parlamendi kandidaadiks edutada. Üllatava otsusega, paar nädalat enne parlamendi ametiaja lõppu (22. aprillil 2009), nimetas Hispaania valitsus ta Hispaania filmiagentuuri Instituto de la Cinematografía y de las Artes Audiovisuales (ICAA) peadirektoriks. See hõlmas kaudselt ka teisi riiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi, nagu finantsettevõtte Audiovisual SGR (tänapäeval CREA SGR) eesistumine; või aktiivne liikmelisus Euroopa EFADides või Ladina-Ameerika filmiametite konverentsis ehk CAACI-s Ladina-Ameerikas. Pärast lahkarvamusi toonase kultuuriministri Ángeles González-Sindega lõpetati tema volitused 2010. aasta detsembri alguses.

2011. aastal määrati ta Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU-UER) esimeseks avalike suhete ja liikmete suhete direktoriks. Tema ülesannete hulka kuulus Araabia kevade ajal Vahemere ringhäälinguorganisatsioonide toetuseks loodud solidaarsusprogrammi juhtimine. Hiljem kolis ta sõltumatu konsultandina Brüsselisse. Aastatel 2014–2014 keskendus ta oma konsultatsioonitegevusele Euroopa avalike suhete valdkonnas (peamiselt kaubanduse ja digitaalse reguleerimise ja poliitika valdkonnas) ülemaailmse advokaadibüroo K&L Gates LLP partnerina selle Brüsseli kontoris. Muuhulgas tegutses ta Transatlantilise Ärinõukogu (TABC) Euroopa direktorina, olles oma toonase kolleegi, endise kongresmeni Bart Gordoni Euroopa partner. Paralleelselt on ta CUMEDIAE kaudu, mis on meedia ja loomesektori nõustamisele ja projektijuhtimisele spetsialiseerunud mittetulundusühing, mille ta kaasasutas, osalenud mitmetes kunsti, kultuuri ja arengu projektides ja konsultatsioonitegevustes erinevates valdkondades, nagu filmipädevus, sooline võrdõiguslikkus meedias Vahemere lõunaosas või kultuuriliste näitajate parim tuvastamine.

Poliitiliselt lõpetas ta igasuguse parteiliikmelisuse 2010. aastal, kui ta lahkus Convergència Democràtica de Catalunyast (CDC), parteist, millega ta liitus 1992. aastal. Ignasi Guardans on pärast seda jäänud poliitiliselt sõltumatuks tegelaseks, kuid on tekitanud poleemikat osa oma endise poliitilise valijaskonna seas, kuna ta on vastu Kataloonia iseseisvusnõudele ja paljud tema endised poliitilised kolleegid on liikunud praeguse staatuse otsese vastuseisu poole.

Isiklikku

Tema vanaisa Francesc Cambó (1876–1947) oli aastatel 1918–1919 Hispaania majandusliku arengu minister ja aastatel 1921–1922 Hispaania rahandusminister.