airBaltic
See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuli 2020) |
AirBaltic on Läti lennufirma, mille kodulennujaam on Riia lennujaam.
| AirBaltic | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | |||||||
| |||||||
| Asutatud | 1995 | ||||||
| Kodulennujaamad | Riia lennujaam | ||||||
| Boonusprogramm | PINS | ||||||
| Lennukeid | 50 | ||||||
| Sihtkohti | 84 [1] | ||||||
| Peakorter | Riia lennujaam | ||||||
| Olulised isikud | Pauls Cālītis (CEO, alates 07.04.2025) | ||||||
| Koduleht | http://airbaltic.com | ||||||
Firma tekkis 1995. aastal eraettevõtte Baltic International ja riigiettevõtte Latavio – Latvian Airlines liitumisel.[2] Lennufirma omanikud on Läti riik 88,37% ja Deutsche Lufthansa AG 10%-ga. [3]
Jaanuarini 2009 oli SAS Groupi valduses 47,2% airBalticu aktsiatest, mis 30. jaanuaril 2009 müüdi BAC-le 14 miljoni lati (umbes 20 mln €) eest.
2010. aasta detsembris avaldatud teadete kohaselt müüs Bertold Flick 50% ettevõtte Baltijas aviācijas sistēmas aktsiatest Venemaa ärimehele Stanislav Kovtunile kuuluvale Bahama saartel registreeritud ettevõttele Taurus Asset Management Fund Limited. [4]
Läti riigi võimalusi airBalticu tegevust enamusosanikuna suunata piirab 2009. aasta märtsis transpordiministri Ainārs Šlesersi allkirjastatud aktsionäride koostööleping. 2010. aasta septembris palus uue valitsuse peaminister Valdis Dombrovskis riigi peaprokuröril hinnata lepingu kooskõla riigi huvidega.
Bertold Flick on andnud teada, et tema ettevõte Baltijas aviācijas sistēmas plaanib alustada iseseisvat tegevust Leedu turul, kus juba tegutseb airBaltic. [5]
29. jaanuaril 2025 teatasid Läti transpordiministeerium, airBaltic ja Lufthansa Grupp lepingu allkirjastamisest, mille kohaselt Lufthansa Grupp investeerib airBalticusse 14 miljonit eurot vähemusosaluse ja nõukogu koha eest.[6]
Sihtpunktid
muudaAirBaltic lendab 81 sihtkohta Euroopas ja Aasias.[millal?]
- Albaania
- Tirana – hooajaline
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Hispaania
- Alicante
- Barcelona
- Gran Canaria – hooajaline
- Madrid
- Málaga
- Palma de Mallorca
- Valencia
- Holland
- Horvaatia
- Iirimaa
- Island
- Itaalia
- Kreeka
- Ateena
- Korfu – hooajaline
- Irákleio
- Rhodose saar
- Thessaloníki
- Leedu
- Läti
- Malta
- Moldova
- Montenegro
- Tivat – hooajaline
- Norra
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Serbia
- Sloveenia
- Soome
- Suurbritannia
- Šveits
- Taani
- Tšehhi
- Ungari
Endised sihtpunktid
muuda- Eesti: Kuressaare, Tartu
- Hispaania: Malaga
- Rootsi: Linköping
- Saksamaa: Köln, Stuttgart
- Suurbritannia: Manchester
- Türgi: Bodrum, Dalaman
- Ukraina: Dnipro
- Valgevene: Minsk, Gomel
Lennukipark
muuda
Seisuga november 2025 oli airBalticu lennukipargis 50 lennukit.[7]
| Aircraft | Kasutuses | Tellimusi | Kohti | Märkmed |
|---|---|---|---|---|
| Airbus A220-300 | 50 | 40[8] | 145/149 | Alustasid lende 2016, asendasid lennukeid Boeing 737–300 |
| Kokku | 50 | 40 |
Viited
muuda- ↑ "airBaltic". ch-aviation.com. Vaadatud 13. novembril 2025.
- ↑ "Ettevõtte ajalugu". airBaltic. Vaadatud 13. novembril 2025.
- ↑ "Aktsionärid". airBaltic. Vaadatud 13. novembril 2025.
- ↑ http://www.postimees.ee/359208
- ↑ Флик: Литва "без airBaltic" — идея премьера, rus.DELFI.lv, 22. september 2010.
- ↑ "Lufthansa Group acquires minority stake in airBaltic". airBaltic. 29. jaanuar 2025. Vaadatud 13. novembril 2025.
- ↑ https://company.airbaltic.com/et/lennukipark
- ↑ "airBaltic places order for 10 additional A220 aircraft bringing airline's total order to 90". airbus.com. 13. august 2024. Vaadatud 13. novembril 2025.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: AirBaltic |
- airBalticu koduleht (läti, eesti, inglise, vene, soome, saksa, rootsi ja leedu keeles)
- AirBalticu juhtkond plaanib osta SAS-i osaluse lennufirmas, Postimees, 18. detsember 2008
- AirBalticu juhtkond ostis SASi osaluse välja, Postimees, 30. jaanuar 2009
- AirBalticu kohal on sünged pilved, ERR Uudised, 14. oktoober 2010
- Läti majandusminister: Air Baltic on suures kahjumis, Postimees, 10. juuni 2011