2025
aasta
◄ |
20. sajand |
21. sajand
◄ |
1990. aastad |
2000. aastad |
2010. aastad |
2020. aastad
◄◄ |
◄ |
2021 |
2022 |
2023 |
2024 |
2025
| 2026
| 2027
| 2028
| 2029
| ►
| ►►
Jaanuar
| Veebruar
| Märts
| Aprill
| Mai
| Juuni
| Juuli
| August
| September
| Oktoober
| November
| Detsember
2025. aasta (MMXXV) oli 21. sajandi 25. aasta. See algas kolmapäevaga.
Vasted teistes kalendrites
muuda- Juudi kalender: 5785–5786
- Hinduistlik kalender: 5126–5127
- Islami kalender: 1446–1447
- Iraani kalender: 1403–1404
- Sirvikalender: 10238
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda
Pikemalt artiklis Jaanuar 2025
- 1. jaanuar – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Poola.
- 1. jaanuar – Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Schengeni viisaruumiga.
- 20. jaanuar – valitud USA presidendi Donald Trumpi inauguratsioon.
- 26. jaanuar – Valgevenes toimusid presidendivalimised.
- 29. jaanuar – USAs Washingtonis toimunud lennuõnnetuses hukkus 67 inimest.
- 29. jaanuar – Süüria presidendiks vannutati Ahmed al-Sharaa.
Veebruar
muuda
Pikemalt artiklis Veebruar 2025
- 9. veebruar – Ecuadoris toimuvad üldvalimised.
- 12. veebruar – Konstantinos Tasoulas valiti Kreeka presidendiks.
- 12. veebruar – Rumeenia president Klaus Iohannis astus tagasi.
- 23. veebruar – Saksamaal toimusid parlamendivalimised.
- 28. veebruar – Valges Majas kohtusid Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump. Zelenski kohtlemine ja sõjaõhutamises süüdistamine põhjustas maailmas vastuolulisi reaktsioone.[1]
Märts
muuda
Pikemalt artiklis Märts 2025
- 2. märts – Kuule maandus Blue Ghost Mission 1, millega Firefly Aerospace sai esimeseks erafirmaks, millel on õnnestunud Kuule maandada kosmoseaparaat.
- 11. märts – Filipiinidel arreteeriti inimsusvastastes kuritegudes kahtlustatuna riigi endine president Rodrigo Duterte.
- 21. märts – elektrikatkestus põhjustas Londoni Heathrow' lennujaama ajutise sulgemise, mis mõjutas tuhandeid lende.[2]
Aprill
muuda
Pikemalt artiklis Aprill 2025
- 1. aprill – Fram2 sai esimeseks mehitatud kosmosemissiooniks, mis tiirles Maa polaarorbiidil.
- 4. aprill – Korea konstitutsioonikohus toetas ühehäälselt president Yoon Suk Yeoli ametist tagandamist, mistõttu tagandati ta samal päeval ametist.
- 8. aprill – Dominikaani Vabariigis hukkus ööklubi katusevaringus 231 inimest ja rohkem kui 200 sai vigastada.
- 17. aprill – eksoplaneedi K2-18b atmosfäärist leiti dimetüülsulfiidi, mis Maal tekib ainult elutegevuse tagajärjel.
- 21. aprill – suri paavst Franciscus.
- 28. aprill – Kanada peaministriks sai Mark Carney.
Mai
muuda
Pikemalt artiklis Mai 2025
- 3. mai – Austraalia föderaalvalimised võitis ülekaalukalt Austraalia Tööpartei ning Anthony Albanese jätkas peaministrina.
- 6. mai – Friedrich Merz valiti Saksamaa kantsleriks.
- 8. mai – Konklaav valis uueks paavstiks Leo XIV.
- 13. mai-17. mai – Baselis toimus Eurovisiooni lauluvõistlus
- 17. mai – Rumeenias korraldatud presidendivalimiste teise vooru võitis 54 protsendiga häältest Bukaresti linnapea ja euroopameelne tsentrist Nicuşor Dan, esimese valimisvooru 4. mail võitnud euroskeptilise rahvuspopulisti George Simioni toetuseks jäi 46 protsenti.
Juuni
muuda
Pikemalt artiklis Juuni 2025
- 1. juuni – Poola presidendiks valiti Karol Nawrocki.
- 1. juuni – Ukraina korraldas operatsiooni "Ämblikuvõrk", rünnates Vene lennubaasides paiknevaid pommitajaid.
- 3. juuni – Lee Jae Myung valiti Lõuna-Korea presidendiks.[3]
- 13. juuni – Iisraeli-Iraani sõda: Iisraeli õhulöökides hukkusid mitmed Iraani sõjaväeülemad.
- 21. juuni – Valgevene vabastas vanglast opositsioonijuhi Sjargei Tsihhanovski ja veel 12 poliitvangi, kes kõik saadeti riigist välja Leetu.
Juuli
muuda
Pikemalt artiklis Juuli 2025
- ...
August
muudaSeptember
muuda
Pikemalt artiklis September 2025
- 3. september – Lissabonis hukkus köisraudteel juhtunud õnnetuses 16 inimest.
- 8. september – Prantsusmaa valitsus astus pärast umbusaldusavaldust tagasi.
- 9. september – 2025. aasta Vene droonide sissetung Poola: Poola õhuvägi ja NATO liitlased tulistasid alla mitmed Poola õhuruumi sisenenud Vene droonid.
- 21. september – Suurbritannia, Kanada ja Austraalia tunnustasid Palestiina riiki.
Oktoober
muuda- 3. oktoober – Luksemburgi riigipea, suurhertsog Henri astus tagasi ning troonile tõusis suurhertsog Guillaume.
- 10. oktoober – Peruu parlament tagandas Dina Boluarte ametist. Uueks presidendiks vannutati José Jerí.
- 26. oktoober – Kambodža ja Tai sõlmisid Kuala Lumpuri rahulepingu. Lepinguga lepiti kokku relvarahus ja püüdluses jätkata Kambodža-Tai piirivaidluste lahendamist rahumeelselt.
November
muuda- 10. november – Belémis Pará osariigis Brasiilias algas 2025. aasta ÜRO kliimamuutuste konverents.
- 22.–23. november – Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis toimus G-20 tippkohtumine, mis oli esimene Aafrikas toimunud G-20 tippkohtumine.
Detsember
muuda- 4. detsember – Garda Síochána algatas Volodõmõr Zelenskõi visiidi ajal Dublini kohal märgatud droonidega seoses uurimise.[4]
- 11. detsember – Bulgaaria peaminister Rosen Željazkov astus pärast tänavaproteste tagasi.
- 14. detsember – Austraalias hukkus Bondi Beachi tulistamises 16 inimest. Politsei lasi ühe tulistaja maha ning haavas raskelt teist.[5]
- 14. detsember – Tšiili presidendiks valiti José Antonio Kast.
- 20. detsember – Saksa insener Michaela Benthaus sai esimeseks inimeseks kosmoses, kes kasutab ratastooli.
- 23. detsember – Türgis Ankaras hukkus lennuõnnetuses Liibüa relvajõudude staabiülem Mohammed al-Haddad.
- 26. detsember – Iisrael tunnustas esimese riigina Somaalimaa iseseisvust.[6]
- 31. detsember – Soome lahes kahjustati kahte Soome-Eesti vahelist sidekaablit. Soome pidas kaablite kahjustamises kahtlustatava kaubalaeva kinni.
Sündmused Eestis
muuda- 30. jaanuar – algas Eesti raamatu aasta.
- 8. veebruar – Eesti, Läti ja Leedu lahkusid Venemaa elektrivõrgust.[7]
- 4.–8. juuni – Tallinnas toimusid iluvõimlemise Euroopa meistrivõistlused.
- 15. mai – 19. mai – Tartumaal toimus õppus Siil, kus osales üle 16 000 Eesti ja liitlasriigi sõjaväelase.
- 25. juuni – 3. juuli – Narvas toimusid XIII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk ESTO 2025.
- 19. september – Kolm Venemaa sõjalennukit rikkusid 12 minutit Eesti õhuruumi, kuni NATO hävitajad nad välja eskortisid.
- 13.–19. oktoober – toimusid kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
- 20. detsember – Ülemiste keskuses plahvatas pomm. Viga sai keskuse töötaja. Kaitsepolitsei tabas pommipanija järgmisel päeval.
Surnud
muuda
Pikemalt artiklis In memoriam 2025
- 2. jaanuar – Luule Žavoronok, eesti filmitoimetaja ja -dubleerija
- 5. jaanuar – Robert Hübner, saksa maletaja
- 5. jaanuar – Kóstas Simítis, Kreeka poliitik
- 6. jaanuar – Margus Oopkaup, eesti näitleja
- 7. jaanuar – Jean-Marie Le Pen, Prantsusmaa poliitik
- 11. jaanuar – Nicholas Maxwell, Briti teadusfilosoof
- 15. jaanuar – David Lynch, Ameerika Ühendriikide filmirežissöör
- 31. jaanuar – Kärt Tomingas, eesti laulja ja näitleja
- 7. veebruar – Toomas Leius, eesti tennisist
- 24. veebruar – Roberta Flack, Ameerika Ühendriikide laulja
- 25. veebruar – Krista Aru, eesti ajakirjandusloolane ja museoloog
- 27. veebruar – Eenok Haamer, eesti luterlik vaimulik
- 27. veebruar – Boriss Spasski, vene maletaja
- 9. märts – Tõnn Sarv, eesti kultuuritegelane
- 13. märts – Sofija Gubaidulina, Venemaa helilooja
- 16. märts – Olivia Saar, eesti kirjanik
- 21. märts – Igor Černov, kirjandusteadlane ja semiootik
- 21. märts – George Foreman, Ameerika Ühendriikide poksija
- 21. märts – Oleg Gordijevski, Nõukogude Liidu luuraja, topeltagent
- 25. märts – Tapani Kansa, soome laulja
- 1. aprill – Ave Kumpas, eesti muusikapedagoog
- 13. aprill – Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik
- 14. aprill – Maarten van Gent, hollandi korvpallitreener
- 21. aprill – Franciscus, katoliku kiriku paavst
- 22. aprill – Erik Ruus, eesti näitleja
- 22. aprill – Zurab Tsereteli, gruusia päritolu Venemaa skulptor
- 6. mai – Lola Liivat, Eesti maalikunstnik
- 7. mai – Els Himma, eesti laulja
- 11. mai – Lea Tormis, eesti teatriteadlane
- 16. mai – Maile Grünberg, eesti kujunduskunstnik ja sisearhitekt
- 17. mai – Oleg Sõnajalg, Eesti ettevõtja
- 18. mai – Kristi Tammik, eesti laulja ja ajakirjanik
- 18. mai – Andres Valkonen, eesti helilooja
- 19. mai – Edda Paukson, eesti astroloog
- 20. mai – Erik Lillo, eesti spordiajakirjanik
- 20. mai – Harri Lumi, Eesti NSV riigitegelane ja Tallinna linnajuht
- 22. mai – Alasdair MacIntyre, šoti filosoof
- 30. mai – Ants Tuulmets, eesti keemik
- 8. juuni – Vilmos Voigt, ungari folklorist
- 15. juuni – Mikk Targo, eesti muusik
- 24. juuni – Ene Järvis, eesti näitleja
- 24. juuni – Kirile Loo, eesti laulja
- 12. juuli – Melissa F. Wells, Eesti päritolu USA diplomaat
- 19. juuli – Kalju Kivi, eesti filmikunstnik, -stsenarist ja -režissöör
- 22. juuli – Ozzy Osbourne, inglise muusik
- 23. juuli – Ants Tael, eesti tantsija ja tantsuõpetaja
- 1. august – Ira Lember, eesti kirjanik
- 2. august – Tõnis Erilaid, eesti ajakirjanik
- 5. august – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik
- 7. august – Virve Osila, eesti kirjanik
- 12. august – Aino Pervik, eesti kirjanik
- 14. august – Heigo Mirka, eesti muusik
- 16. august – Andi Meister, Eesti insener ja poliitik
- 28. august – Rodion Štšedrin, vene helilooja
- 29. august – Taimo Toomast, eesti ooperilaulja
- 30. august – Andri Parubi, Ukraina poliitik
- 1. september – Le Vallikivi, eesti arst
- 2. september – Indrek Meelak, Eesti prokurör
- 4. september – Giorgio Armani, itaalia moekunstnik
- 5. september – Enn Põldroos, eesti kunstnik
- 8. september – Aza Tahho-Godi, Venemaa klassikaline filoloog
- 17. september – John Searle, USA filosoof
- 23. september – Claudia Cardinale, itaalia filminäitleja
- 12. oktoober – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane
- 23. oktoober – Heldur Meerits, eesti ettevõtja
- 29. oktoober – Valentin Kuik, eesti filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik
- 3. november – Dick Cheney, Ameerika Ühendriikide poliitik
- 4. november – Lembit Allikmets, eesti arstiteadlane
- 6. november – James Watson, Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog ja geneetik
- 7. november – Monika Mägi, eesti advokaat
- 10. november – Imre Sooäär, eesti ettevõtja ja poliitik
- 17. november – Paul Ekman, Ameerika Ühendriikide psühholoog
- 20. november – Anti Liiv, eesti psühhiaater
- 21. november – Leila Pärtelpoeg, eesti sisearhitekt
- 27. november – Peep Lassmann, eesti pianist
- 29. november – Tom Stoppard, tšehhi päritolu Briti näitekirjanik
- 3. detsember – Vladimir Pool, Eesti NSV julgeolekutöötaja
- 5. detsember – Frank Gehry, Ameerika Ühendriikide arhitekt
- 7. detsember – Tiit Härm, eesti balletitantsija
- 12. detsember – Adik Levin, Eesti lastearst
- 22. detsember – Chris Rea, Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist
- 25. detsember – Mart Niklus, eesti vabadusvõitleja ja bioloog
- 27. detsember – Ants Soots, eesti koorijuht
- 28. detsember – Brigitte Bardot, prantsuse filminäitleja
- 31. detsember – Heino Arumäe, eesti ajaloolane
Nobeli auhinnad
muudaPühendused
muudaViited
muuda- ↑ "Trump accuses Zelensky of 'gambling with World War Three'". BBC News. Vaadatud 1. veebruaril 2026.
- ↑ "How long will global air chaos last? Here's what we know". CNN. Vaadatud 1. veebruaril 2026.
- ↑ "Lõuna-Korea presidendiks sai vasaktsentrist Lee Jae-myung". ERR Uudised. Vaadatud 1. veebruaril 2026.
- ↑ "Four unidentified military-style drones breached no-fly zone to target Zelenskyy's arrival in Dublin". The Journal. Vaadatud 2. jaanuaril 2026.
- ↑ "Sydneys juudipüha tähistajaid tulistanud mehed olid isa ja poeg". ERR Uudised. Vaadatud 2. jaanuaril 2026.
- ↑ "Iisrael tunnustas esimese riigina Somaalimaa iseseisvust". ERR Uudised. Vaadatud 2. jaanuaril 2026.
- ↑ "Balti riigid lahkusid Venemaaga ühisest elektrivõrgust" ERR, 8. veebruar 2025
- ↑ Seitsme kandidaadi hulgast valiti 2025. aasta samblaks harilik roossammal, ut.ee