Addis-Abeb

Addis-Abeb (amh.: አዲስ አበባ [adˈdis ˈaβəβa], transliteracii: Addis Abäba «uz' änik», orom.: Finfinne «(londuseližed) hulad purtked») om Efiopijan pälidn da kaikiš suremb lidn, mugažo rahvahidenkeskeižen Afrikan Ühtištuz-organizacijan sekretariatan sijaduz.

Addis-Abeb
አዲስ አበባ (amhar., Addis Abäba)
Finfinne (orom.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Efiopii
Eläjiden lugu (2023)	3,945,000 ristitud
Pind	527 km²
Pämez'	Adanah Abibi (sügüz'ku 2021—)
Telefonkod	+251−11
Aigvö	UTC+3

Lidnan päpalan kart (2015)

Lidn federaliženke alištusenke vn 1995 valdkundan konstitucijan mödhe, sen ližaks om Oromii-regionan administrativižeks keskuseks.

Istorii

Nügüdläine lidn om tetab vspäi 1886. Valdkundan pälidn vspäi 1889.

Addis-Abeb šingotase sauvondal (kommertine likumatomuz ezikät), torguindal, transportal, valdkundaližiden holitišiden sferal. Industrialižed parkad oma tematižed, sobiden tehmine i farmaceftine tegimišt ratas niiš. Valdkundan KSP:n 29 % sädase pälidnas (2022).

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2011 kartal

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Entoto-mägen alusenno, 2326..3000 m korktusil, 2355 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš madalamb lidnan sija om lendimport suvipäivnouzmas, Entoto-mägi seižub lidnan pohjoižes i om kaikiš korktemb. Addis-Abeb om ümbärtud Oromii-regional i sijadase sen keskuzpalan kaglhal.

Klimat om subtropine päivoikaz korktoiden mägiden. Voden keskmäine lämuz om +16,4 C°, kuidme +15,2..+18,2 C°. Ekstremumad oma 0 C° (reduku-keväz'ku) i +30,6 C° (uhoku). Voib panda halad tal'vaigan. Lämuz voib erineda rajonidme kümnehe Cel'sijan gradushasai. Paneb sadegid 1165 mm vodes, enamba heinkus-elokus (280..290 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-vilukus (7..13 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 75..80 % rounöiš heinkus-sügüz'kus, 51..53 % kül'mkus-keväz'kus.

Tobmuz

Lidnan rajonad (2022)

Lidn jagase kümneks nimitadud alalidnaks (amh.: ክፍለ ከተማ kifle ketema). Ned alajagasoiš 99 lidnanlaptaks (ቀበሌ, kebele).

Lidnan tobmuden pämez' om mer. Kaik lidnalaižed valitas lidnan nevondkundan ühtnijoid videks vodeks, kudambad valitas merad, hänen valdatusiden strok om viž vot mugažo. Edeližed lidnan pämehed oma Takele Uma Benti (heinku 2018 — eloku 2020), Diriba Kuma (heinku 2013 — heinku 2018).

Elajad

Kaik 2 739 551 eläjad oli lidnas vl 2007. Vn 2012 heinkus lidnan ristitišt oli 3 041 002 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Transport

Kiruhtramvain jonod (2025)

Kundaline transport om avtobusad, mikroavtobusad i taksid. Kiruhtramvain (Kebnan metron) kaks' jonod oma töhöpästtud vl 2015 (39 stancijad, 31,6 km raudted). Raudted ühtenzoittas lidnad valdkundan toiženke järedanke Dire-Dau-lidnanke da röunantagaiženke Džibuti-portanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Addis-Abeb Bole-lendimport (ADD / HAAB, 12,1 mln passažiroid vl 2018) sijadase kudes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Uden lendimportan sauvomine mäneb 65 kilometras suvhe nügüdläiželpäi Modžo-lidnas.

Galerei

• 
  Afrikan Ühtištuz-organizacijan ofissauvuz i konferenckeskusen sijaduz (2019)
• 
  Pühän Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2019 nägu (ortodoksine hristanuskond, om saudud vodele 1942)
• 
  Sur' Anvar-mečet', vn 2024 nägu (om saudud läz 1922. vot)
• 
  Efiopijan elektrusen korporacijan päfater vl 2009
• 
  Addis-Abeban tehnologine institut (2023, Addis-Abeban universitet)
• 
  Oromon kul'turkeskuz (2016)
• 
  Rahvahidenkeskeine Addis-Abeb Bole-lendimport vl 2007

Sebruzlidnad

Turkanma Ankar, Turkanma (vspäi 2006) Izrail' Beer Šev, Izrail' (vspäi 2004) Korejan Tazovaldkund Čhunčhon, Korejan Tazovaldkund (vn 2004 semendkuspäi) Johannesburg, Suviafrikan Tazovaldkund (2002) Francii Lion, Francii Saksanma Läipcig, Saksonii, Saksanma (2004)

Nairobi, Kenii Kitai Pekin, Kitai (2006) Brazilii San Paulu, Brazilii (2010) Indii Uz' Deli, Indii (2004) AÜV Vašington (Kolumbijan federaline ümbrik), AÜV (2013) Vindhuk, Namibii (2024)

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (cityaddisababa.gov.et). (amhar.) (orom.) (tigrinja) (angl.)