Victor Montejo
Victor D. Montejo
Victor D. Montejo kaj tiktukeytiat. Victor Montejo nesik se tunal chiknawi pal ne metzti majtakti tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti se (9/10/1951) tik ne techan Jacaltenango, Huehuetenango, takutun italyu Guatemala. Yaja Ijikman Maya Jakaltek, wan yaja yultaketza ne tajtaketzalis ne maya Popb’al ti’. Yaja se wey Tawawasuani, Tamachtiani,Takwikalismawawasuani, wan Ijikmanmumachtiani[1]. Yaja se Wey Tekitini pal ne Tuijikniwan tik ne Wey Kalpuli tik ne Tajtatuktianimet tik ne Guatemala[2] ka shijshiwit ume shikipil nawi wan ume shikipil makwil, wan yaja mutekitilia namej Wey Tekutini pal ne Nejmachnemilis[3] wan yaja kichiwa ne Ekchiwalis ne Kanchulwialis nemaj Musuma[4]. Yaja se nusan Tatuktiani pal ne Tuijikniwan tik ne Wey Kalpuli pal ne Ijikman[5]. Namej Wey Tekitini Victor Montejo kichiwa se “Decreto Legislativo Tapual se pual nawi (24) tik ne shiwit ume shikipil chikwasen (2006). Ne “Decreto 24-2026” kisa tik ne amat yajyankwik ne tunal chiknawi pal ne metzi chikwey (9 de Agosto) ne Tanestuk pal ne Ijikman[6] ka Guatemala namej tishmatit tupatiw ipanpa Ijikman.


Yaja kichiwki miak ajamachti:
- El Q'anil, Man of Lightning: A Legend of Jacaltenango (English/Kastiya, 1984)
- Testimony: Death of a Guatemalan Village (non-fiction, English, 1987)
- The Bird Who Cleans the World and Other Mayan Fables (English, 1991)
- Testimonio: muerte de una comunidad indígena en Guatemala (non-fiction, Kastiya, 1993)
- Sculpted Stones / Piedras labradas (Tajtawikalis, 1995)
- Las aventuras de mister Puttison entre los mayas (casoj (novela), 1998)
- Voices from Exile: Violence and Survival in Modern Maya History (non-fiction, 1999)
- Q'anil, el hombre rayo: una leyenda de Jacaltenango / Komam q'anil, ya' k'uh winaj : yik'ti' al xajla' (Kastiya/Popb’al Ti’, 1999)
- Popol Vuj: libro sagrado de los mayas (edition for children, Kastiya, 1999)
- Popol Vuh: A Sacred Book of the Maya (edition for children, English, 1999)
- El pájaro que limpia el mundo y otras fábulas mayas / No' ch'ik xtx' ahtx'en sat yib' anh q'inal (folklore, Spanish/Popb’al Ti’, 2000)
- El Q'anil: Man of Lightning. A Legend of Jacaltenango, Guatemala, in English, Spanish, and Popb’al Ti’ (2001)
- Oxlanh B'aqtun: recordando al sacerdote Jaguar (Chilam Balam) en el portón del nuevo milenio (Tajtawikalis, 2003)
- The Good Rainbow Road / Rawa ʻkashtyaaʼtsi hiyaani (translator, 2004)
- Blanca flor: una princesa maya (edition for children, Kastiya, 2005)
- White flower: A Maya Princess (edition for children, English, 2005)
- Maya Intellectual Renaissance: Identity, Representation, and Leadership (non-fiction, 2005)
- Pixan, el cargador del espíritu (casoj (novela, 2014)
- Guatemala merece un destino mejor: una mirada generosa a una patria herida. Manifiesto político (co-authored, 2016)
- Secuestro a ultratumba — 2020
- Entre dos Mundos: Una Memoria — (Elnamikilis, memoir, autobiografia, 2021)
- Mayalogue: An Interactionist Theory of Indigenous Cultures — 2021
- The Rabbit and the Goat: A Trickster's Tale of Transnational Migration to the United States of America (El Norte), and Other Stories — 2021


Kimakaket miak tajtakulis ken:
- “UC President’s Postdoctoral Fellowship ka Wey Tamachtiluyan UC Davis” ka 1995
- “Achtu Wey Tainalis ipanpa Wey Yek Tawawasualis ka Native Americas” ka Wey Tamachtiluyan Cornell University panpa Ne Ijikman Tuijikniwan Tajtawawasuani. (Primera Mención Honorable por Mejor Columna en “Native Americas” Cornell University de la Asociación de Periodistas Nativo Americanos) ka 2000.
- Ipanpa iamachti Voices from Exile: Violence and Survival in Modern Maya History, kimakaket ne tajtakulis “Race, Ethnicity and Politics Award” pal ne Tuijikniwan ne American Political Science Association ka 2000.
- Ka 2003, imakaket ne tajtakulis “Fullbright Scholars Award” pal tamachtia wan mumachtia ka Guatemala ka Wey Tamachtiluyan “Universidad El Valle de Guatemala”.
- Wey Emeritus Tamachtiani ka Wey Tamachtiluyan UC Davis ka 2011.
Ne ichtaka itunal:
Ne inan wan ne iteku se Jakaltekchanej (Popti’chanej) katka. Ne isiwaw itukey Mercedes Montejo. Yaja se Jakaltekchanej, wan itechan nemi tik ne Jacaltenango, Huehuetenango. Yaja kipia yey pijpipil. Keman yaja se piltzin, yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan ka Colegio Fray Bartolomé de las Casas tik ne Guatemala, wan ka Colegio Seminario de San José tik ne techan Sololá, Guatemala. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan Instituto Indígena para Varones Santiago tik ne Antigua Guatemala, keman yaja muchiwki se Tamachtiani pal Achtu Tamachtiluyan.
Wan mumachtij pal muchiwki se Ijikmanmumachtiani M.A.( Maestria, Antropólogo) tik ne wey tamachtiluyan State University of New York at Albany wan ne wey tamachtiluyan University of Conneticut kiski tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi majtakti yey (1993). Wan mumachtij pal muchiwiki se Ijikmanmumachtiani Ph.D. (Postgrado, Estudios Nativo Americanos) tik ne wey tamachtiluyan University of California Davis kiski tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi paul kashtul (1995).
Yaja itekitilia ken se Wey Tamachtiluyan pal Mumachtialis Ijikman tik ne Wey Tamachtiluyan University of California Davis ka ne majtakti nawi shijshiwit (1997- 2011).
Ijilpika:
https://nas.ucdavis.edu/people/victor-montejo-jakaltek-maya
https://litres.com/book/victor-montejo/entre-dos-mundos-66640645/read/?utm_source=chatgpt.com
Ipanpa uni:
- [1] Antropólogo/Estudios Nativo Americanos
- [2]Congresista en el Congreso Nacional de Guatemala
- [3] Ministro de Paz (2004-2005)
- [4] Trabajó e implementó el Programa por la Reparación a las Víctimas del Conflicto Armado en Guatemala y
- [5] Presidente de la Comisión del Congreso de los Pueblos Indígenas
- [6] Día Nacional de los Pueblos Indígenas de Guatemala: Como Congresista, Victor Montejo decreto la Ley: Decreto 24-2006 — Ley del Día Nacional de los Pueblos Indígenas de Guatemala, Aprobada: 1 de agosto de 2006, Día establecido: 9 de agosto de cada año. Propósito: Reconocer y exaltar los valores culturales, espirituales/cosmogónicos e históricos de los pueblos indígenas de Guatemala.