King

Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.

Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast *kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks.

Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikštisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit, kuningat kutsutakse aga karalius.

Kuningast tuleneb ka läti kungs 'isand', 'härra', 'peremees'. Kuningat kutsutakse karalis, vürsti kņazs.

Muinas-Eestis kutsuti kuningaks (Läti Henriku princeps 'esimene') isandate-senioride seisusest valitud juhti.

Kuningat kõnetatakse kõnetlusvormeliga Tema Majesteet.

Tänapäeva kuningatiitlid on (lühendatud kujul)

• Bahreini kuningas
• Belgia kuningas
• Bhutani kuningas
• Hispaania kuningas
• Jordaania kuningas
• Kambodža kuningas
• Lesotho kuningas
• Malaisia kuningas
• Madalmaade kuningas
• Maroko kuningas
• Norra kuningas
• Rootsi kuningas
• Saudi Araabia kuningas
• Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuningas
• Svaasimaa kuningas
• Taani kuningas
• Tai kuningas
• Tonga kuningas

Kuningas on kuningaskunnan miespuolinen monarkki. Kuningas on monarkkien nimityksistä yleisin, koska useimmat monarkiat ovat kuningaskuntia ja perinteisen käytännön mukaan monarkin miespuolisilla jälkeläisillä on kruununperimysjärjestyksessä etuoikeus valtaistuimeen ennen mahdollisia sisariaan, vaikka nämä olisivat miespuolista perijää vanhempia. Tilanne on hieman muuttumassa, kun viime vuosikymmeninä monissa kuningaskunnissa on siirrytty sukupuolesta riippumattomaan kruununperimykseen ja siten todennäköisyys sille, että maahan tulee uuden kuninkaan sijaan kruunullinen kuningatar, on suurempaa kuin aikaisemmin oli.

Konge er i dag den vanlegaste tittelen til den mannlege regjerande herskaren i monarki av ein viss storleik. Den motsvarande kvinnelege tittelen er dronning. I tidlegare tider var kongen ein vald leiar for ei viss folkegruppe, i dag er kongen statsoverhovudet i eit større land, og tittelen går i arv etter bestemte reglar. Ein konge held tittelen for livet, men han kan abdisera.

Konge (norrønt konungr, kongr, kungr) er vanligvis et mannlig, livsvarig statsoverhode i en monarkisk stat som benevnes et kongerike eller kongedømme. Utenfor Europa forekommer likevel valgkongedømmer der kongen velges for en tidsbegrenset periode. En konge til- og omtales «majestet».

Kung eller konung är en titel för en manlig monark, det vill säga statschefen i en monarki som vanligen sitter på livstid och som ofta enligt en fastställd tronföljd har ärvt positionen.

För regenter är den kvinnliga motsvarigheten drottning (ibland preciserat som regerande drottning, för att skapa åtskillnad mot drottninggemål).

En suverän stat som har en kung eller drottning som statschef kallas kungarike (eller konungarike) och är en monarki. De regerande monarkerna och deras omedelbara familj, som i modernt avseende brukar utföra uppgifter i det offentliga och för staten på monarkernas uppdrag, kallas kungliga eller kungligheter (se även kungahus).

Med begreppet Konungen kan även avses kungens ämbete eller de maktbefogenheter som konstitutionellt har delegerats från detta ämbete (jämför begreppet Kunglig Majestät).

Populärt används ordet kung också om framgångsrika och uppmärksammade män i allmänhet inom vissa ämneskategorier, exempelvis skidkung, mediakung, kung i sitt gebit.