pikk

Unkari

Substantiivi

pikk (pl pikkek)

1. (korttipelit) pata

Etymologia

ranskan pique

Viro

Adjektiivi

pikk (gen. pika, part. pikka, adt. pikka)

1. pitkä

   pikk põuane suvi – pitkä poutakesä

   Pikk tänav, Pikk – Pikk-katu, ["Pitkäkatu"]

2. pitkä, pitkäkasvuinen, isokasvuinen, kookas

   Korvpall vajab pikki mängijaid. – Koripallossa tarvitaan pitkiä pelaajia.

   Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn. – Pitkä Hermanni on Tallinnassa Toompealla sijaitsevan Toompean linnan lounaistorni.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22i (k`ülm) külm

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	pikk	pikad
genetiivi	pika	pikkade
partitiivi	pikka	pikki pikkasid
illatiivi	pikka pikasse	pikkadesse pikisse
inessiivi	pikas	pikkades pikis
elatiivi	pikast	pikkadest pikist
allatiivi	pikale	pikkadele pikile
adessiivi	pikal	pikkadel pikil
ablatiivi	pikalt	pikkadelt pikilt
translatiivi	pikaks	pikkadeks pikiks
terminatiivi	pikani	pikkadeni
essiivi	pikana	pikkadena
abessiivi	pikata	pikkadeta
komitatiivi	pikaga	pikkadega

Vertailuasteet

• Komparatiivi pikem
• Superlatiivi kõige pikem ja pikim

Liittyvät sanat

• pikenema
• pikkus
• pikkune
• pikkamööda, pikkamisi
• ajapikku
• pikalt, pikali, pikapeale

Vastakohdat

• lühike, lühikene

Yhdyssanat

• pikaajaline, pikameelne, pikksilm

Aiheesta muualla

• pikk Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• pikk sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
• ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
• Eesti keele seletav sõnaraamat
• Soome-eesti suursõnaraamat [pöördpäring] / Eesti Keele Instituut, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. – Tallinn : Eesti Keele Instituut; Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2003.

Võro

Adjektiivi

pikk (yks. gen. pikä, yks. part. pikkä)

1. pitkä

   pikä meelegaq – pitkämielinen, kärsivällinen