Substantiivi

muokkaa
Taivutus
sijamuotoyksikkömonikko
nominatiivider Scheindie Scheine
akkusatiividen Scheindie Scheine
datiividem Scheinden Scheinen
genetiivides Scheines
des Scheins
der Scheine
41

Schein m. (monikko Scheine)

  1. paiste
  2. hohde
  3. valo, vilahdus
  4. vaikutelma
  5. todistus

Etymologia

muokkaa

verbin scheinen vartalosta schein-

Liittyvät sanat

muokkaa

Aiheesta muualla

muokkaa