Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA
ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.
Valdkonnad ADAs
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
E-õppe materjalid
Tartu Ülikooli raamatukogu
Tartu Ülikooli muuseum
Humanitaarteadused ja kunstid
Loodus- ja täppisteadused
Meditsiiniteadused
Sotsiaalteadused
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli kirjastus
Hiljutised sisestused
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti laste käitumis-, tähelepanu- ja meeleoluprobleemide seosed alkoholi, nikotiini, narkootiliste ainete ja teiste riskiteguritega(Tartu Ülikool, 2026) Kavald, Robin Aleks; Eensoo, Diva, juhendaja; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada seosed vaimse tervise probleemide ja erinevate uimastite tarbimise ning enesevigastamise vahel Eesti laste seas. Uuringus osalesid 499 õpilast vanuses 11-19, kes täitsid Eesti laste vaimse tervise uuringu raames küsimustiku milles hinnati muu hulgas nende internaliseeritud, eksternaliseeritud ning tähelepanuprobleemide esinemist PSC-17-Y küsimustikuga. Selgus, et alkoholi tarbimine oli seotud suurenenud eksternaliseeritud- ning tähelepanuprobleemide esinemisega. Nikotiini tarbimine oli seotud suurenenud internaliseeritud- ning eksternaliseeritud probleemide esinemisega. Narkootikumide tarbimine oli seotud suurenenud eksternaliseeritud probleemide esinemisega. Enesevigastamine oli seotud nii internaliseeritud, eksternaliseeritud kui ka tähelepanuprobleemide esinemisega. Seega võivad nende uimastite tarbimise vähendamine lapse ja noorte seas olla olulised tegurid, millega peale Eesti laste füüsilist tervist ka vaimset tervist edendada.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Emotsioonide regulatsiooni raskuste seos vältiva/piirava toitumishäire ja söömishäirete sümptomitega(Tartu Ülikool, 2026) Kalson, Aade-Maria; Jõhvik, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärk oli uurida emotsioonide regulatsiooni raskuste seost vältiva/piirava toitumishäire (ARFID) ja söömishäirete sümptomitega. Uuringus osales 209 inimest vanuses 16-65 aastat. Emotsioonide regulatsiooni raskusi mõõdeti emotsioonide regulatsiooni raskuste skaalaga (DERS), ARFIDi sümptomeid ja dimensioone vältiva/piirava toitumishäire sõelküsimustikuga (EDY-Q) ning söömishäirete sümptomeid Söömishäirete Hindamise Skaalaga (SHS). Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke ärevuse ja depressiooni kohta. Seoste hindamiseks viidi läbi hierarhilised lineaarsed regressioonanalüüsid ja korrelatsioonanalüüs. Emotsioonide regulatsiooni raskuste koguskoor ei osutunud ARFIDi ega söömishäirete sümptomite iseseisvaks ennustajaks. Söömishäirete olulisteks ennustajateks osutusid püsiärevus, kehamassiindeks ja sugu, ARFIDi puhul depressioon ja kehamassiindeks. Korrelatsioonanalüüsi tulemus näitas, et ARFIDi dimensioonid olid eelkõige seotud emotsionaalse selguse puudumise, emotsioonide regulatsiooni strateegiate puudumise ja raskused eesmärgipärases tegevuses alaskaaladega ja DERSi koguskooriga. Tulemused näitavad, et emotsioonide regulatsiooni roll toitumis-ja söömishäiretes varieerub ning selle panus antud häiretesse võib olla vahendatud muude psühhopatoloogiate poolt.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Venemaa psühhiaatrite III kongressi organiseerimiskomitee koosolek(1909) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 18- ja 25-aastaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seosed emaga suhte tajuga(Tartu Ülikool, 2026) Kalm, Agnes-Erika; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuroarenguline häire, mille puhul on leitud, et sümptomite kulgu võivad mõjutada ka peresuhted. Käesolev uurimus käsitles 18- ja 25-aastaste ATH sümptomite seoseid emaga suhte tajuga, mõõdetuna PARQ/Kontrolli skaalal, arvestades ka nooruki sugu. Lisaks uuriti emaga suhte taju ema ja/või nooruki ATH sümptomite korral. Andmed pärinesid Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringust (ELIKTU). Kõrgemad ATH koguskoorid ja eriti tähelepanematus olid nõrgas positiivses seoses tajutud emapoolse tõrjumisega, kusjuures seosed ilmnesid selgemalt 25-aastaselt. Seosed kontrolliga valdavalt puudusid. Noorukite sugude lõikes esines seoseid naistel nii 18- kui ka 25-aastaselt, meestel vaid 25-aastaselt. Tajutud emapoolne tõrjumine oli kõige madalam, kui nii ema kui ka nooruki ATH sümptomite tase olid madalad.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Õpilaste sotsiaal-emotsionaalsed oskused nende koolikiusamise ja kooli kuuluvustunde ennustajatena: PISA 2022 Eesti andmete sekundaaranalüüs(Tartu Ülikool, 2026) Kalle, Katriin; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, mil määral ennustavad sotsiaalemotsionaalsed oskused Eesti õpilaste koolikiusamise kogemust ja kooli kuuluvustunnet ning kas ja mil määral muutub ennustusvõime soo ja sotsiaalmajandusliku tausta lisamisel mudelisse. Uuringus kasutati PISA 2022. aasta andmeid, valimisse kuulus 6392 Eesti 15–16 aastast õpilast. Andmete analüüsimiseks viidi läbi korrelatsiooni- ja lineaarse regressiooni analüüsid. Koolikiusamise ja kuuluvustunde vahel esines madal negatiivne korrelatsioon. Regressioonanalüüsid näitasid, et koolikiusamise kogemust ennustas enim emotsioonide kontroll ja see ei muutunud soo ja sotsiaalmajandusliku tausta lisamisel. Üldine mudeli ennustusvõime oli 6%. Kooli kuuluvustunnet ennustasid peamiselt koostöö ja stressiga toimetuleku oskus. Soo ja sotsiaalmajandusliku tausta lisamisel selgitas mudel 24,3% variatiivsusest. Uuringu tulemustest selgub, et koolikiusamine on mitmetahuline nähtus, samas kui kooli kuuluvustunne on tugevalt seotud õpilaste sotsiaal-emotsionaalse võimekusega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Töötaja isiksuslik sarnasus tema ametigrupi keskmise isiksuseprofiiliga ja selle seos töörahulolu ning ametis püsimise sooviga(Tartu Ülikool, 2026) Kalda, Keidy; Anni, Kätlin, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida, kas töötaja isiksuslik sarnasus ametigrupi keskmisele isiksuseprofiilile on seotud töörahulolu ja ametis püsimise sooviga. Selleks analüüsiti, kuivõrd erinevad töötajate individuaalsed isiksuseomadused nende ametigrupi keskmisest isiksuseprofiilist ning kas väiksemad erinevused seostuvad suurema töörahulolu ja ametis püsimise sooviga. Analüüs põhines Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse 2024. aasta tööturu- ja palgauuringu andmetel. Valim koosnes 2864 vastajast ning ametigruppe oli kokku 57. Tulemused näitasid, et leplikkuse (r = -0,060, p = 0,001) ja meelekindluse (r = - 0,070, p < 0,001) sarnasus ametigrupi keskmisele isiksuseprofiilile oli töörahuloluga nõrgalt, kuid statistiliselt oluliselt seotud. Ametis püsimise soovi puhul statistiliselt olulist seost isiksuseomaduste sarnasusega ametigrupi keskmisele isiksuseprofiilile ei ilmnenud. Seega on isiksuslik sarnasus töörahuloluga seotud piiratud ulatuses ning püsimissoovi kujundavad tõenäoliselt teised tööalased ja organisatsioonilised tegurid.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti 15-aastaste õpilaste karjäärivalmidus ja seda mõjutavad tegurid PISA 2022 andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2026) Kaidro, Olle; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Eesti 15-aastaste õpilaste tajutud karjäärivalmidust ning sellega seotud tegureid PISA 2022 andmete põhjal. Uurimus tugines kvantitatiivsel sekundaaranalüüsil ning kasutati PISA 2022 Eesti valimi andmeid. Analüüs keskendus karjäärivalikuid toetavates tegevustes osalemise, sotsiaalmajandusliku tausta ja soo seostele karjäärivalmidusega. Tulemused näitasid, et karjäärivalikuid toetavates tegevustes osalemine ja soodsam sotsiaalmajanduslik taust olid statistiliselt oluliselt, kuid nõrgalt seotud kõrgema tajutud karjäärivalmidusega. Soo lõikes ei ilmnenud tajutud karjäärivalmiduses statistiliselt olulisi erinevusi. Regressioonanalüüsi madal seletusvõime viitab, et käsitletud tegurid selgitavad vaid väikest osa karjäärivalmiduse varieeruvusest ning nähtust tuleb käsitleda mitmetegurilisena.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Isiksuseomaduste ja stressimaandamistehnikate seosed osalejate stressitasemega vangistusväljaõppes(Tartu Ülikool, 2026) Kaelep, Renell; Helenurm, Jorma, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutVangistusväljaõpe on kõrge stressiga olukord, kus osalejatelt eeldatakse funktsionaalse toimetuleku säilimist ka tugeva koormuse tingimustes. Uurimuse eesmärk oli selgitada, kas stressimaandamistehnikate koolitus ja isiksuseomadused on seotud füsioloogilise ja subjektiivse stressireaktsiooniga SERE vangistusväljaõppe ajal. Uuringus osales 18 Eesti Kaitseväe teenistujat, kes jaotati treening- ja kontrollgruppi. Stressireaktsiooni hinnati süljekortisooli korduvmõõtmiste ning küsimustike abil. Tulemused näitasid, et treeninggrupil esines vangistusharjutuse järel suurem kortisoolireaktsioon, kuid see ei seostunud halvema subjektiivse toimetulekuga. Isiksuseomadused ei olnud kortisoolireaktsiooniga seotud. Tulemused viitavad, et kõrgem füsioloogiline stressireaktsioon ei tähenda automaatselt kehvemat stressiregulatsiooni sellises väljaõppekontekstis.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Vanema vastamisstiilid lapse algatatud suhtluses mitteformaalses õpikeskkonnas: perede Eesti Tervisemuuseumi külastuse näitel(Tartu Ülikool, 2026) Ipits, Berta Lorena; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärk oli analüüsida vanema vastamisstiile lapse algatatud suhtluses ning hinnata, kas vanema vastamisstiil on seotud lapse algatuse tüübiga muuseumikeskkonnas. Analüüs põhines 18 pere videomaterjalide transkriptsioonidel, mis koguti Eesti Tervisemuuseumi püsinäitusel „Avameelselt Sinu kehast“. Analüüsi kaasati lapse verbaalsed algatused uue eksponaadi juures ja neile vahetult järgnenud vanema vastused. Lapse algatused kodeeriti küsimusteks, osundamisteks ja tahteavaldusteks ning vanema vastused nelja kategooriasse: vastuse puudumine, lühivastus, sisukas vastus ja küsimusega vastamine. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat ja χ²-sõltumatuse testi. Tulemused näitasid, et lapsed algatasid suhtlust kõige sagedamini küsimustega, millele vanemad vastasid enamasti sisukate vastustega. Osundamistele järgnes sagedamini vastuse puudumine ning tahteavaldustele reageeriti mitmekesisemalt. Lapse algatuse tüübi ja vanema vastamisstiili vahel statistiliselt olulist seost ei leitud, kuigi efektisuurus viitas mõõdukale seosele. Tulemused viitavad vajadusele edasisteks uuringuteks suuremate valimitega.